Fridtjof Nansen
Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra zooloog, okeanograaf, poliitik, diplomaat, polaaruurija ning maadeavastaja. 1922. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna tegevuse eest kodakondsuseta isikute kaitsel.
- Parem on suusatada ja mõelda Jumalast kui minna kirikusse ja mõelda spordist
- Fridtjof Nansen (cit. via The New Yorker 86, 15. märts 2010, lk 56)
Teosed eesti keeles[muuda]
- "Fridtjof Nansen'i reisijuhtumised Põhja-Jäämere jääl ja pimeduses" I-III; eesti keelde toimetanud Mihkel Neumann. Hermanni kirjastus, Tartu 1898–1899 (128 + 142 + 103 lk.)
- "Öös ja jääs" (Fridtjof Nanseni ekspeditsioon 1893-1896). Tõlkinud Julius Säkk. A. Org'i kirjastus, Tallinn 1923, 122 lk.
- "Suuskadel läbi Gröönimaa". Tõlkinud August Hanko, eessõna kirjutanud Edgar Kant. Tartu/Tallinn: Loodus, 1938; teine, faksiimiletrükk: Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996 (järelsõna: Rein Põder ja Aarend-Mihkel Rõuk)
- ""Fram" Polaarmeres" I-II; norra keelest tõlkinud Henrik Sepamaa. Sari "Maailm ja mõnda". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 (421 + 388 lk.)
Kirjandus[muuda]
- Alina ja Czeslaw Centkiewicz, "Nansen (Fridtjof, mis sinust küll saab?)" (biograafiline romaan). Poola keelest tõlkinud Nora Kaplinski. Eesti Raamat, Tallinn 1976, 276 lk
- Carl Emil Vogt, "Fridtjof Nansen. Mees ja maailm" (Fridtjof Nansen. Mannen og verden). Norra keelest tõlkinud Elvi Lumet. Tänapäev, Tallinn 2014, 424 lk; ISBN 9789949274796
