Gloobus
Proosa[muuda]
- "No pange te tähele, gloobuse ma teen, maksku või rubla. Pange tähele, tuleva nädal on ta mul valmis ja siis toon ta kooli ühes. Aga ilusa ma teen ja suure ja..."
- "Ole hea mees, Toots, ära tee," ütles Imelik pilgates, "meie hakkame kartma."
- "No mina teen. Pange tähele, mina teen. Meie kooli kohta maalin suure punase risti, nii et kohe järele võib vaadata, kus me oleme. Ja meie jõe maalin üles ja..."
- "Maali köstri kartulikuhi ka oma gloobuse peale," vastas Imelik. "Ja kui sa jõge maalid, ära sa siis parve jõe põhja unusta - tee kah üles."
- "Narr, kas seda saab siis keegi gloobuse peale teha." (lk 195)
- "Aga kui sa põleks tulnd ja mind kinni võtnud, ma oleks köstri akna taha kah käind ja tot-tot-tot teinud. Ei tea, mis vana Julk-Jüri oleks mõtelnd," vastab Toots ja viibutab nööri otsas ühte keskmise kapsapea suurust punast muna.
- "Mis asi sul seal käes on?" küsitakse mitmelt poolt.
- "Maakera," on lühike ja asjalik vastus.
- "Maakera? Mispärast ta punane on?"
- "Punane, noh... Misuke ta’s peab olema? Sinist värvi ei olnd käepärast."
- Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006
- Kummuti peal seisis Sixteni gloobus. Andersile ja Kallele torkas üheaegselt pähe idee. Gloobus loomulikult! Nad vaatasid teineteisele otsa ja noogutasid heakskiitvalt.
- Varasematest külaskäikudest Sixteni juurde teadsid nad juba, et gloobust saab kaheks pooleks lahti kruvida. Vahetevahel lõbustas Sixten ennast sellega ja seetõttu oli gloobus ekvaatori juurest veidi kulunud. Kui otsustada Sixteni gloobuse järgi, oli märkimisväärne osa Ekvatoriaal-Aafrikast alles läbi uurimata, sest seal laiusid suured valged laigud.
- Oli loomulikult olemas risk, et Sixten juhtub oma gloobuse lahti kruvima ja leiab Suurmõmmiku, seda taipasid nii Anders kui Kalle. Kuid mis oleks Rooside sõda ilma riskita?
- Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu". Tõlkinud Vladimir Beekman. Rmt: "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist", Sinisukk 2009, lk 231
- [Stenbacka:] Mõtle, kui igal inimesel oleks pea asemel väike maakera. Sellest saaks hea maali. Inimesed kõnniksid tänaval ja istuksid kontsertidel ja rongis... ja kerad pöörleksid.
- Pirkko Saisio, "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 19
Luule[muuda]
Aga gloobus, raseeritud,
viltu pea, on šokeeritud
ning mind vaatavad pilkavalt kõõriti
auväärt linnade silmasõõrid,
justkui öeldes, et meie mõõdus
nagu polekski Zatšepõlivkat.
"Kuidas nii —
pole Zatšepõlivkat?!"
"Pole jah! Pole kataloogis..."
...
Aga gloobus ümarapealine,
kujutledes, et ta on tõesti
peaaegu et päris Maa,
ära pöördus ja tõrjus kõrgilt,
et tema on niigi liig koormatud,
täis meresid, saari ja mägesid
ja riike ja nende piire
ja tähtsaid miljonilinnu
ning üks tühine Zatšepõlivka
ei huvita teda üldse.
...
"Tuleb välja, et sulle on kallimad
Johannesburg ja Alabama
või Dachau ja Buchenwald,
need häbimärgid timukarüül?
Või Monaco — see odav kleebik
õnnemängija reisikohvril?"
- Borõss Oliinõk, "Diskussioon gloobusega", rmt: "Maa", tlk Harald Rajamets, 1978, lk 21–23
