Kompliment

Allikas: Vikitsitaadid

Kompliment on meelitus- või viisakusavaldus, tavaliselt verbaalses vormis.

Proosa[muuda]

  • [Mr Collins:] "... te võite kujutleda, missuguse rõõmuga ma kasutan võimalust teha niisuguseid tagasihoidlikke komplimente, mis daamide poolt alati heakskiitu leiavad. /---/
"Te hindate olukorda väga tabavalt," ütles Mr. Bennet. "Tänage õnne, et te oskate nii delikaatselt meelitusi ütelda. Tohin ma küsida, kas need meeldivad tähelepanuavaldused võrsuvad hetkelistest muljetest või on varasema läbimõtlemise vili?"
"Enamasti sünnivad nad antud hetke meeleoludest, ehkki mulle vahel pakub lõbu valmis mõelda ja vaimus lihvida elegantseid väikseid komplimente, mida on võimalik igapäevaste olukordadega sobitada. Püüan neile alati anda nii vahetu varjundi kui võimalik."
  • Jane Austen, "Uhkus ja eelarvamus". Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 65


  • ... iga teadlase suu, kes teisele teadlasele komplimente ütleb, on karikas täis suhkurdatud sappi.
    • Victor Hugo, "Jumalaema kirik Pariisis", tlk Johannes Semper, 1982, lk 138


  • Mõtle alati selle peale, missugune oli sinu poiss minevikus: metsik džunglielanik, kellele moraal ja komplimendid olid võõramad kui sulle praegu džunglielu. Mitte need püksid ja lips ei ole tähtsad, mille taga peidab end su poiss, vaid tähtis on see ürginimene ise, kes on suutnud ronida nende pükste sisse.


  • Ainult eesel suudab teha teile komplimendi ja kohe seejärel pöörduda mingi palvega. Ehkki eesleid on muidugi palju.
  • None but an ass pays a compliment and asks a favor at the same time. There are many asses.
    • Mark Twain, märkmeraamat, 1902; "More Maxims of Mark", 1927


  • "Ma võlgnen teile tänu paljude teadmiste eest ja hulga suuremat tänu paljude toredate tundide eest teie säravat proosat lugedes. Nimekat hagiograafi ei kohta kuigi tihti."
Võluväge on rohkem kui üht laadi. Selle kõne mõjul sai mulle selgeks, et Liesl ei ole sugugi nii inetu, kui ma olin arvanud, vaid tegelikult kütkestava mõistuse ja sarmiga naine, kes on julmalt vangistatud oma moondunud kehasse. Ma tunnen ära meelitused, kui ma neid kuulen, ainult ma ei kuule neid tihti. Pealegi on olemas kalleid meelitusi ja odavaid; need olid parimat marki.


  • "Sa oled väga armas, kui sa naeratad, emand Anno," sõnas mees - ja see oli nüüd küll puhas vale.
"Isand Leitar, kui sa arvad, et ma vajan sinu võltse meelitusi, oled sina minust küll väga valesti aru saanud. Kuninga tütrel ei ole vaja olla ilus, vaid arukas, ning ka võime tõde valest eristada tuleb suuresti kasuks!"
Aga Leitar ei heitunud raasugi. Tema naeratuse pehmus ei muutunud ning ta vastas heledate ühtlaste hammaste särades: "Ah, räägitakse, et okkad teevad roosi ainult kaunimaks, sest lisavad talle iseloomu. Sina, minu emand, oled üks väga okkaline roos, aga sinu võlu see teps mitte ei vähenda!"
Millisele naisele ei meeldiks, kui teda võluvaks kiidetakse? (lk 97)
  • Kuuevallas ei olnud sage naeratamine kõrget sugu meeste puhul enamasti kombeks ning seda peeti kergemeelsuse märgiks.
Anno mõtles, kas vast sellepärast ei olnudki Leitar veel naisel. Samas pidi ta tunnistama, et see käitumisjoon ei olnud temale isiklikult sugugi vastumeelne. Talle meeldisid helged, avala vaatega mehed (oli meeldinud ka Tuulve Harrin, ja vahel tõusis tema mälestustest palumata esile mehe nägu, kui too kohtumõistmise saalist välja viidi), ning jah - millisele naisele tegelikult ei meeldiks, kui nende võlusid kiidetakse? Kui seda teeb meeldiv, tundub, et arukas mees, kelle peal pilk puhata saab? (lk 99)


  • "Écoutez, Gustaf Karlovitš!" pöördus Kirill Vladimirovitš üle laua parun Gustafi poole. "Kas teie ratsutasite kunagi vürstitar Sonja Biancaga?"
Nägin, kuidas paruni silmad särama lõid.
"Kas ratsutasin... Teist niisugust hobust pole ma kunagi näinud. Kahjuks ei pidanud ta jalg vastu. Oli see alles hobune... Biancat võiks võrrelda ilusa naisega, näiteks Sofia Dmitrijevnaga."
Kirill Vladimirovitš noogutas nõusolevalt. Kunagi ütles mulle isa, et kaardiväelase puhul on naise võrdlemine hobusega suurim kompliment, mida olla saab. Mina nii ei arva, kuid naeratasin säravalt.
"Tänan komplimendi eest, parun Gustaf," ütlesin ma. "Kuid minu jalgadel pole midagi viga." (lk 41)
  • Laila Hietamies, "Valged akaatsiad", tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996


  • Ise nii kenake, aga meest ja lapsi ei olegi? Oma vanusele vaatamata oled sa päris hot! Kusjuures sellise komplimendi teevad mulle sageli minuvanuselised meesterahvad. Naise kohta tead sa poliitikast päris palju! Seda komplimenti kuulen ma sageli pärast seda, kui olen mitu korda öelnud, et tegin oma magistrikraadi justnimelt politoloogias. Ja siis veel minu lemmik: feministi kohta oled sa ju päris okei! Noh, ja samas vaimus edasi.
  • Kuid lihtsalt sellepärast, et heatahtlik seksism on nii levinud ja selle algne impulss heasoovlik, ei ole selle kehv mõju vähem reaalne. Sest komplimentide kaudu meid sotsialiseeritakse. Signaliseeritakse, mis on õige ja vale, sisestatakse väärtusi ja norme. Komplimendid on pehme võimu tehnika.
  • Kuidas teha võimestavaid komplimente? Sest tegelikult ei ole ju positiivsel tagasisidel midagi viga. Üks (ja äärmiselt elementaarne) võimalus on kiita inimese tegevust ja saavutusi. Ehk siis mitte rääkida sellest, kes sa oled, vaid mida sa teed – mis on täiesti tavaline meeste puhul.
Ja kui on ikka kange himu kommenteerida välimust, siis on täiesti võimalik teha seda seksismi laskumata. Näiteks keskendudes millelegi unikaalsemale, nagu lahedalt kräsus juustele, toredale lõuale või kenadele naerukurdudele. Ja kui keegi ikkagi tundub hirmus hot, siis nii täpselt ütlegi, ilma lisandusteta. Ehk siis kui koos komplimendiga kõlab lisand “naise kohta”, siis on suhteliselt turvaline arvata, et asi kisub kiiva.


  • Ta oli proovinud mõnel koosolekul esitada oma seisukohta, pakkuda alternatiivi töösseminevale variandile, ja ta oli alati laiaks löödud, ükskord koguni komplimendiga. Tema räägib tõsist tööjuttu, ülemus kuulab, naeratab ja noogutab ning ütleb talle siis, et Roosi, sul on väga ilus soeng, mulle meeldib, kui noorel kenal naisel ei ole väga pikad juuksed, ja see ebasümmeetria, see on lahe. See oli ilmselt kõige jõhkram paikapanemine Roosi elus, Roosi senises elus, ja ehkki ta püüdis oma mõttekäiguga ikkagi kuidagi lõpuni jõuda, ehkki ta trügiski oma idee värisema kippuvate huulte vahelt välja, mõttena see kellegi kõrvu ei jõudnud, kompliment oli oma töö teinud. Ohjah.

Film[muuda]

  • Mrs. Dawson: Patricku meelest olete te väga hea uurija. Vilets politseinik ja väga hea uurija.
Morse: Tõesti või? Noh, küllap on pool komplimenti parem kui mitte midagi.
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Kompliment&oldid=123519"