Küüslauk

Allikas: Vikitsitaadid
Vincent van Gogh, "Lillepott hiina küüslaugu võrsetega" (1887)
Marianne Stokes, "Küüslaugumüüja" (1909)

Küüslauk (Allium sativum) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane köögiviljakultuur, mida on aastatuhandeid edukalt kasutatud mitmesuguste pisikute ja ligimeste peletamiseks.

Piibel[muuda]


Proosa[muuda]

  • Eri vürtside või muude maitselisandite segamine nõuab suurepärast otsustusvõimet, et saavutada peen maitse ühegi osa kohatu ülekaaluta. Üksnes rohmakas kokakunstis lastakse sibula, pipra, küüslaugu, muskaadi või šaloti maitsel laiutada.
    • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks"


  • [Athelstane:] Front-de-Boeuf põletati palju väiksema üleastumise pärast elusalt ära, sest tema andis oma vangidele hästi süüa, ainult supi sisse pani pisut liiga küüslauku.


"Katsu, et sa kaod, õnnetu!" karjus Aramis, visates oma kaloti talle vastu nägu. "Mine tagasi sinna, kust sa tuled, ja vii kaasa see õudne juurvili ning kohutav magussöök! Mine! Too üks pekitud jänes, rasvane kukk, lambakints küüslauguga ja neli pudelit vana burgundia veini." (lk 265)


  • Kokk ohkas. "Näita talle, Peggy."
Tüdruk noogutas ja tõmbas taskust määrdunud papitüki. "Palun ärge seda valjusti öelge," ütles Peggy ja näitas Niiskele papitükki.
Niiske jäi vahtima.
"Toitlustusalal seda juba vältida ei õnnestu," ütles Tapamaias õnnetult.
Praegu polnud selleks õige aeg, tõesti mitte. Aga keda ei huvita inimesed, see pole südames õige pettur.
"Te olete allergiline kü... sellele?" parandas Niiske, saades veel õigel ajal pidama.
"Ei, härra. Ma olen allergiline sellele sõnale. Kõnealuse sibultaimega võin ma kokku puutuda, ma võin seda isegi süüa, aga selle nime kõla, noh..."
Niiske vaatas uuesti papitükile kirjutatud sõna ja vangutas pead.
"Nii et restoranidest pean ma kaugemale hoidma, härra."
"Saan aru. Kuidas te suhtute sõnasse... "lauk"?"
"Jah, härra, ma saan aru, kuhu te sihite. Seda on proovitud. "Müüs lauk”, "plüüs pauk" ... ei mingit mõju."
"Nii et siis ainult küüslaugu vastu... Oh, andke andeks..."
Tapamaias tardus paigale, eemalolev ilme näol.
"Oh jumalukesed, ma tõesti vabandan, ausalt, ma ei tahtnud..." kogeles Niiske.
"Ma tean," ohkas Peggy väsinult. "See sõna justkui pressib end ise välja. Ta seisab viisteist sekundit, siis viskab noa täpselt sinnapoole, kuhu näoga on, räägib umbes neli sekundit soravat quirmi keelt, ja siis on kõik jälle korras."


  • Siis oli nälg. Kõik, mis toodeti, läks rindele. Onnid olid tehtud savist, sõnnikust ja lubjast, ma mäletan, et me kraapisime seda ja sõime küüslauguga, maitses hästi. Vanaema arvas, et ju seal siis on mingid vitamiinid või mineraalid, mida lapsed vajavad, et me seda närisime. Ema ja vanaema käisid sovhoosis tööl ja tõid vahel mõru putru, mida tuli panna hammaste taha ja teed peale rüübata. Piisavalt oli sihvkasid, nagu öeldi, ehk päevalilleseemneid, mida perenaine kasvatas ja lubas meil süüa. Need on muidugi väga toitvad. (lk 14)
    • Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel