Meetod

Allikas: Vikitsitaadid


Proosa[muuda]

  • Vahe hea ja halva kokakunsti vahel tuleb eriti selgelt ilmsiks hakkliha valmistamisel. Tavaline kokk jääb rahule, kui ta hakib või jahvatab koostisosad ja niisutab neid vaevu lahtiklopitud munaga, kuid see on väga rohmakas ja ebatäiuslik meetod; neid tuleks uhmris üheskoos rutjuda, kuni ei leia enam ühtki mügarat ega kiudu. Edasised juhised leiab vastavast kirjakohast, kuid see on reegel, mida need, kes soovivad oma kunsti selles harus vähegi silma paista, peavad rangelt järgima.
    • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks"



  • Isa saatis mulle Whistleri raamatu "On the Gentle Art of Making Enemies" ja kirjutas: "Tegelikult pole Sul seda vaja, kuid võib-olla avastad Sa mõne Sulle veel tundmatu meetodi ebasümpaatia tekitamiseks Sinu vastu."
Ma ei taha kiidelda, kuid Läänemereprovintsides elades olin sel alal Whistlerist üle.


  • Teadus on ikkagi peamiselt meetod probleemide püstitamiseks ja lahendamiseks. Ta ei ole faktide kogu, vaid protseduuride korraldamise viis. Tema otsene eesmärk on nähtustest aru saada, mitte neile jäika süsteemi peale suruda.
    • Hilda Taba, "Kasvatuse dünaamika", III peatükk "Kujunemise printsiibid", tlk Ilmar Anvelt ja Katre Ligi. Rmt: "Kasvatus ja haridus", 2015, lk 154


  • Enamik valetajaid jääb vahele kas sellepärast, et nad unustavad, mida nad on rääkinud, või sellepärast, et vale satub äkki silmitsi ümberlükkamatu tõega. Aga Cathy ei unustanud oma valesid, ja ta oli välja arendanud ülimalt efektiivse valetamise meetodi. Ta püsis tõele piisavalt lähedal, nii et keegi ei saanud kunagi päris kindel olla. Ja ta teadis kahte meetodit - kas pikkida oma valed tõega või rääkida tõde, nagu oleks see vale. Kui kedagi süüdistatakse vales, ja see osutub tõeks, tekitab see süütunde, mis kestab tükk aega ja kaitseb veel mitmeid valesid.


  • Kui Charles Laughton mängis "Alibis" Hercule Poirot'd ja proovi vaheajal rüüpas minuga koos jäätisega soodavett, selgitas ta mulle oma meetodit. "Kasulik on jätta mulje, et sa lähed kergesti rööpast välja, isegi kui sa tegelikult ei lähe. Sellest on palju kasu. Inimesed ütlevad: "Ärme teeme midagi, mis seda meest võib pahandada. Tead ju küll, kuidas ta rööpast välja võib minna.""
"Mõnikord on see tüütu," lisas ta, "eriti, kui sul selleks parajasti tahtmist pole. Aga see tasub end ära. See tasub igal juhul ära."


  • Stiil on nagu proovikivi, mis näitab, kas ja kuidas meetodi hammas hakkab peale kunstilise kordumatuse nähtusele, kui kaugele on võimalik tungida poeetilise südamikku. (lk 26)
    • Erna Siirak, "Stiil kui sõnakunsti fenomen", rmt: Erna Siirak, "Talendimaagia", 1987, lk 7-34


  • Mitte iialgi maailma ajaloos pole keegi suutnud välja tulla meetodiga, millega hinnata vähegi keerukamaid olukordi kui lihtsad jalgpalliseisud või neljasaja meetri jooks, nii et eri inimesed saaksid selle ära õppida ja seda kasutada ning jõuaksid sama hindeni. Mitte iialgi pole suudetud jõuda kokkuleppele meetodi suhtes, mille abil otsustada, milline joonistus, söömaaeg, lause, vandesõna, kiitus, hoop, isamaaline laul, emakeele kirjand, kooliõu, konn või vestlus on hea või halb, või parem või halvem kui mõni teine.
    • Peter Høeg, "Piiri peal". Tõlkinud Tiina Toomet, 2004, lk 74


  • Nüüd ma õpetan oma kraaditudengeid, et nad peaksid õppima ühe meetodi tõesti hästi ära päris eksperdi tasemel. Neil peaks olema teine, mida nad tunnevad väga hästi, mitte tingimata sama äärmuslikult, ja siis nad peavad olema teadlikud mõnedest teistest oskustest, nii et nad saavad töötada meeskonnas.


  • Teha välitööd tähendab teatud määral enda kui isiksuse allasurumist, oma arvamuse vaka all hoidmist, oma hoiakute ja suhtumise vahetpidamatut analüüsi ja mõtestamist. Kuni antropoloogiline korsett ümber uurija on tugev ja meetodite tehnilised küljed uudsed, jaksab uurija igale uuele päevale vastu minna, pastakas püsti peos ja huvitatud nägu ees. Kui aga meetod on igapäevasest kasutusest juba nii kulunud ja tuttav, et see enam vähimatki elevust ei tekita ja antropoloogiks olemine pisut rõhuvaks ja vaevaliseks muutub, kujuneb mingi osa uuritavatega suhtlemisest ilmselt antropoloogiaväliseks, normaalseks inimsuhtluseks, kus kõike enam tähele panna ei jaksa.
    • Aet Annist, "Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus". TLÜ Kirjastus, 2011, lk 64

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel