Puuvili

Allikas: Vikitsitaadid
Catarina Ykens-Floquet, "Naise portree puuviljagirlandiga" (1660ndad)
Hermine Wiebe, "Puuviljavaikelu" (1855)
Marian Emma Chase (1844-1905), "Vaikelu puuviljakorvi ja lillepottidega", s.d.

Puuvili on vili, mis kasvab puu otsas, maitseomaduste tõttu satuvad mõnikord puuviljade hulka ka põllukultuurid nagu näiteks ananass.

Piibel[muuda]

17 Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.


Proosa[muuda]

  • [Mr Lennox:] “Pole suuremat naudingut kui suruda hambad krõmpsuvasse, mahlasesse, lõhnavasse, päikesesooja puuvilja. Halb on ainult see, et herilased on hirmus jultunud ja ründavad keset kõige suuremat naudingut.”


  • Praegu ei mõelnud Paul ei endast ega Tolstoist, vaid kas mrs. Ramsayl on ehk jahe, kas tuul tõmbab, kas ta sooviks pirni.
Ei, vastas mrs. Ramsay, ta ei taha pirni. Ta oli puuviljavaagnat tõepoolest (ise seda tajumata) kadedalt valvanud, lootes, et keegi seda ei puuduta. Tema pilk oli rännanud viljade kumeruste ja varjude vahel sinna-tänna, libisedes üle viinamarjade lopsaka purpuri, siis üle merikarbi sarvse ääre, kõrvutades kollast ja punast, looklevaid ja ümaraid vorme, teadmata, miks ta seda teeb, või miks teda igal vaatamisel valdab üha sügavam rahu; kuni, oh kui kahju, et nad seda pidid tegema — üks käsi sirutus, võttis pirni ja rikkus kõik.
  • Virginia Woolf, "Tuletorni juurde", tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, LR 5-7 1983, lk 79



  • Ta nimi oli Benjamin Driscoll ja ta oli kolmekümne ühe aastane. Ta unistas sellest, et Marss muutuks roheliseks ja kõrgeks puude ja lehestiku tõttu, iga aastaajaga ikka kõrgemaks, et oleks puid, mis jahutaksid linnu tulikuumal suvel, puid, mis hoiaksid kinni talvetuuli. Üks puu suudab palju ära teha: lisada värvi, pakkuda varju, pillata puuvilju või saada laste mänguplatsiks, olla terve taevamaailm, kus ronida ja rippuda; toidu ja mõnude arhitektuur - see oli puu. Aga ennekõike puhastaksid puud jäist õhku kopsude jaoks ja kõrvu kostaks õrn sahin, kui lamad öösiti oma lumivalges voodis ja see uinutab su magama.


  • Wipulasara pakub meile tseilonipärast hommikueinet, mis on serveeritud madalale lauakesele. Joome teed kookosõiemeega, sööme võiga kaetud plaatleiba ja värskendame end suurepärase puuviljaga, mis valmib Tseiloni taeva päikese all: magusad ja mahlakad, kollase viljalihaga ananassid, pähklimaitsega banaanid ja kahvatuoranžid, suurte ploomide kujulised mangod, mille maitse meenutab maasikat, ananassi, üleküpsenud virsikut ja — petrooleumi ning mida ma kõigile teistele puuviljadele eelistan. Peale selle on siin veel mingi kookosest valmistatud omapärase maitsega meeleib ja hulk vürtse, mis annavad pärast sööki suule meeldiva lõhna.
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 23-24


  • Puuviljade kohta tegin rea avastusi. Näiteks olin alati arvanud, et ananassid ripuvad graatsiliselt puu otsas. Olin üllatunud, leides, et tohutu väli, mida olin pidanud kapsapõlluks, oli tegelikult hoopis täis ananasse. Omamoodi valmistas see mulle päris pettumuse. Niisuguse mahlase puuvilja jaoks näis see kasvamisviis väga proosaline.


  • Toitu loob taimede ja loomade suguelu ja meis tekitab see himurust. Õuna või virsikut süües sööme puuvilja platsentat.


  • Peagi tulid teenijad sooja- ja külmaveekannudega ning puuvilja ja juustu täis vaagnaga. Manitsedes ennast, et need "teenijad" võivad olla parema päritoluga kui mina ise, kohtlesin ma neid suure viisakusega ning mõtlesin hiljem endamisi, kas polegi see mitte harmoonilise majapidamise saladus, et nii teenijat kui kuningat koheldakse võrdse viisakusega.
    • Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane", tlk Kaaren Kaer, 2000, lk 437-438
Vikipeedias leidub artikkel