Tina

Allikas: Vikitsitaadid

Tina (sümbol Sn, varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, pehme hõbehall metall.

Piibel[muuda]

Ma pööran su vastu oma käe
ja puhastan su räbu otsekui leelisega
ning eraldan sinust kõik tina.


Nad kõik on läinud väga ülekäte,
laimu levitajad;
nad on vask ja raud,
nad kõik on hävitajad.
29 Lõõts ähib, tina läks tules vedelaks,
aga kõik sulatamine oli asjata -
kurjad ei eraldunud.
30 Neid hüütakse põlatud hõbedaks,
sest Issand on nad põlanud.

Draama[muuda]

  • Oo, raske kergus, tõsimeelne mänglus,
pealtnäha kena vormi maotu kaos,
sulgkerge tina, helge suits, külm leek,
erk uni, haige tervis, palav jää -
ma armastan, kuid armastust ei näe!


Luule[muuda]

Booraksis, valges arseentrioksüüdis,
lubjas, mis kustutamata, ja pigis,
sulanud tinas, arseendisulfiidis,
rasvas, tõrvas ja varvaste higis,
saastas ja solgis, roisus ja rögas,
pidalitõbiste jalgade uhtmes,
huntide, rebaste sapilögas,
kõõmas ja kaapeis, taldade pühkmeis,
rästiku veres ja mürgiski veel
keegu kadeda laimaja keel!

  • François Villon, "Ballaad kadedaist keeltest", tlk Johannes Semper, rmt: "Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia", 1962, lk 471-472; F. Villon, "Testament", 1997, lk 45-47


Läksin metsast luuda tooma,
tinaluuda teerajalta,
vaskiluuda vainu'ulta,
õbeluuda õue alta,
kuldaluuda koppelista,
al'last luuda einamaalta.


Teku-u' sa mulle tina-risti,
Tina-risti tike risti.
Ragogu-u' mulle rauda-risti,
Rauda-risti rase risti.
Ärä sa teku kuuze-risti,
Kuuz' kuri kopitama.
Ärä teku pedäjä-risti,
Petäj kuri pehmähtämä.
Ärä teku haava-risti,
Haab hõlpsa hallitama.
Otsi risti uibo'one,
Kae risti kadajane.


Tuulehoog lõi vetesse,
lehed langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu südamel:
sääl olid tunded tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tinakarva sügise.

  • Juhan Liiv, "Lehed langsid" [1897], rmt: "Sinuga ja sinuta" (1989), lk 88


Mees istus päevi uksepiidal
või hulkus mööda neemesäärt,
käis kalastamas Kumbli taga
või seiras horisondi äärt
täis hajameelsust, ajus aga
kees mõte uus kui ääsi riidal
kuum, kääriv, sulatina-pann
— pääs tuli, jalus jäine vann

  • Julius Oengo, "Aegna", kogust "Aegna. Poeeme ja ballaade", 1929


Vihma küll valab ja pilvede vinas
taevas kui maa sügisudude tinas.
Pilvi rebides vilistab tuul,
kari on väljas veel mihklikuul.

  • August Alle, "Eesti Pastoraal", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 7


Astusin lihtsate asjade juurde,
toetusin lihtsale heale.
Siis kui umbsete mõtete paine
tinana vajus mu peale.

  • Debora Vaarandi, "Lihtsad asjad" (1957), rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965", koostanud Paul Rummo, 1967, lk 668


Ilm rõskete udude vinast
paar päikselist päeva veel toob,
lehevasest ja loikude tinast
tuul talvele käpikuid koob.


Ah ma ei tea mis mul on Üht sfinksi küsimust vana
aina pean lahendama Aina pean lahendama
Kas sellel üldse lahendust on Jah mina ei teagi
Võib-olla teada ehk saaks Aga peagi
peagi aeg otsas ja aju raadium saab tinaks
Ning mina ise – kes teab – vast ehk antiminaks

  • Enn Vetemaa, "Õhtu suures linnas" 3 kogus "Lumesõda" (LR 22-23 1966), lk 78


Kesk kuuselõhnalist tuba
mis hullu ärevust tõi,
kui tina sätendav juga
vee anumas kihama lõi!
/---/
See serviti-sarviti ime
võis olla nii tungal kui rist...
Me õnnele leida nime
ei olegi kerge vist.
/---/
Ja varju pealt selgelt nähti,
et purjetas uhke laev, -
ning hetkel ei olnudki tähtis,
kas lastiks tal rõõm või vaev.
/---/

  • Milvi Seping, "Õnnevalamine", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 37

Proosa[muuda]

  • Õnnevalamine. Ennustusviis, mida tänapäeval kõige paremini teatakse. Kombekirjeldustest ilmneb, et sulatati tinanööpe, -lusikaid, -haavleid, sulatusvahendiks on olnud kulp või pann. Sobivaim õnnevalamise aeg on vana-aasta õhtu, kuid õnne on valatud ka kolmekuningapäeva eelõhtul. Külma vette valatud sulatina tahkunud kämbu järgi ennustatakse, mida tulevik toob. Kui vaja, vaadatakse, missuguse kujuga on tinakämbu vari.
    • Mall Hiiemäe, "Pühad ja argised ajad rahvakalendris", 2010, lk 202

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel