Jüriöö ülestõus

Proosa

Kui nii võtta, siis kõige eestlaste vaenulikum ja võõrvõimu sümboliseerivam hoone on Pika Hermanni torn. See on ehitatud kõrgemaks pärast Jüriöö ülestõusu, et oleks kaugemale ja paremini näha, kui need kuramuse eestlased jälle kogunema hakkavad. Ei ole ühtegi teist nii eestlasevaenulikku hoonet. Kui siin tahetakse praegu võõrvõimu märkidest Eestit vabastada, siis tuleks alustada Pika Hermanni torni lammutamisest, aga mul on usku sellesse, et ajaloolised ning valdavalt võõrvõimu püstitatud ehitised on kodustatavad ja ümbermõtestatavad.

Need on lihtsameelsed inimesed, kes näevad viisnurka ja löövad verest välja.

Ühe paksu teose kirjutamiseks on Vetemaa Masingult juba ideelise tõuke saanud. Pean silmas algselt kahejaolisena (1994 ja 1998) ilmunud romaani "Risti rahvas", mis lähtub otseselt Uku Masingu nägemusest, et 1343. aasta jüriöö verised sündmused Padise kloostris ei tähista mingi rahvaülestõusu algust, vaid olid üksnes Saksa ordu teadliku provokatsiooni tagajärg. (lk 184)
- Arno Oja, "Tiigri ratsastamine", Vikerkaar 7–8/2011, lk 183-187 (Arvustus: Enn Vetemaa, "Gustan Naani hiilgus ja viletsus", Tallinn: Tänapäev, 2011.)

Kui Jüriöö tulle on ununend kirves
Su vaim saab siis teravad hambad kui sael
Su maailmavaade on peidus su irves
Ja kaeluses peenike kaarenmust pael