James Thomas

James Thomas on USA treener.

Intervjuud

Korvpalliga olnuks võib-olla võimalus teisel pool ookeani karjäär luua, NBAks polnud ma piisavalt hea. Kergejõustikku ei tahtnud algusest peale kaua teha. Küll aga teadsin, et tahan saada treeneriks. Esialgu soovisin saada korvpallitreeneriks, aga siis sattusin kergejõustiku juurde. Mind paelus väga inimkeha olemus, struktuur ja areng. See tõmbas mind endasse. Teadsin, et tahan sellega tegeleda.
Olen rohkem partner kui suunaja ja käskija. Ma ei vaja tunnustust. Meil on andekad sportlased. Treenerina ei mõtle ma kunagi, et mina olen põhjus, miks üks või teine on andekas. Ma võin olla põhjus, miks sportlane on edukas.
Minu töö on partnerina aidata sportlasel kätte saada endast parim, realiseerida võimeid. Suur rõhk läheb suhtlusele. Ma ei juhenda õpiku ja paberite, vaid selle alusel, mida näen ja kuulen. Mõistan, et iga inimene on omamoodi. Kõigile tuleb läheneda veidi erineva nurga alt.
[Johannes Ermist:] Ta on mees, kes teab, mida tahab. Ta on olnud heade treenerite käe all nii Eestis kui ka USAs. Mina tõin tema jaoks täiesti uue perspektiivi. Johannes tahab teada, mis toimub, miks midagi tehakse.

Teda tuleb staadionilt ära tirida, mitte sinna lükata. Selliste meeste puhul on tähtis nad lihtsalt õigele teele aidata. Vaimselt ja füüsiliselt piisavalt ette valmistada. Ta on hull võitleja, üks vähestest, keda olen näinud, kes annab endast alati maksimumi. Ta pingutab rohkem kui keegi teine.

[Janek Õiglasest:] Janek on olnud üks neist meeldivatest üllatustest, kes ei saabunud siia erilise enesekindlusega. Tal on oskused ja suurvõistluste kogemus. Aga ta ütleb ikka, et "treener, ma olen aeglane" või "olen nii ja naa..."

Vastan talle vaid, et minu paberid neid asju küll ei näita. Ajad on palju paremad kui sinu arvamus endast. Ta peab vaatama peeglisse ja nägema seal tšempionit. Ta on enda arendamiseks teinud meeletult tööd. Tal on kogemusi, ta on parimas vanuses. Kui ta sellesse usub, juhtub häid asju.

Kui sportlane saab vigastada, vaatan treenerina esimesena enda otsa. Johannesega [teivashüppetreeningul] juhtunu oli lihtsalt ebaõnn. Aga muu: kõõlused, hüppeliigesed, selg… Nende säästmine on minu arvates treeneri kätes. Kui grupis on palju vigastusi, eriti korduvaid, olen mina süüdi. Keskendun palju sportlase tervisele.

See on tähtsaim, sest kümnevõistluse alus on, et kõik alad tuleb lõpetada. Sa ei pea olema kõigil aladel parim, aga pead finišeerima kõrgeimal võimalikul tasemel. Tahan, et kõik mu õpilased oleksid parimas löögihoos tähtsaimatel võistlustel.

[Eesti ja USA kümnevõistlejate võrdlusest:] See on suuresti geneetika süü, et oleme suuremad. Me ei treeni end [noorena] otseselt suuremaks. Tuleme kultuurist, kus keskkoolis mängitakse väga palju Ameerika jalgpalli. Seal ei saa väikse ja kõhna kutina läbi lüüa.

Me ei hakka kohe suuri raskusi tõstma, see pole minu ega teiste treenerite eesmärk. Aga meie noored atleedid ongi geneetiliselt suurema kehaehitusega. Mina kaalusin ülikoolis 100 kilogrammi, aga rasvaprotsent oli kolm. Jõud ja võimsus loevad, mitte suurus.

Eestlased tulevad siia põhimõtteliselt tehniliselt küpsetena. On teatud nüansid, kus kiiresti arenetakse. Kui lisada veidi jõudu, võimu ja kiirust, saabki näha väga korralikke tulemusi.
- James Thomas, intervjuu: Jarmo Jagomägi, "Eesti kümnevõistlejate USA treener: Ermi tuleb staadionilt ära tirida, Õiglane peab nägema peeglis tšempionit", Postimees, 21. juuli 2022