Kārlis Vērdiņš

Kārlis Vērdiņš (sündinud 28. juulil 1979 Riias) on läti luuletaja, kriitik ja kirjandusteoreetik.

Luule

Tsitaadid läti luule antoloogiast "Introvertide ball" (2022), tlk Contra.

Kus sa olid?" küsiti mult, ja ma valetasin. "Valetab nii, et kõrvad lii-
guvad," tõreldi minuga, "valetamine on halb". Nutsin, kahetsesin ja
lubasin endale, et edaspidi valetan osavamalt.
"Kus sa olid?" küsiti mult. Rääkisin väga usutavaid hoolikalt kaalutud
valesid, pöörates erilist tähelepanu intonatsioonile. "Nonoh," raputati
murelikult pead. Siis anti mulle jahtunud õhtusööki ja kõigi silmad pöör-
dusid jälle televiisorile. Olin teinud head tööd - mind usuti!

"Vale", lk 43

Me elame eelarvamusteta - võid kosida
selle sisaliku, kes peesitab liivas väikeste põõsaste vahel.
Kuid pea meeles, ta veimevakas tulevad kaasa kõik vanad sabad,
need seisavad kilekottides riiulitel teie majas,
kuid aluspükste taskus tuksub süda tal.

"Meie" 3, lk 45

Ühte asja raudselt usume alati:
et sel kuul keegi meie kontole raha kannab.
Oi, raha — kuidas sa siia said? Läbi milliste torude voolasid?
Kes arvet peab numbrite üle, mis särama löövad ekraanil?
Kellele kuulub käsi, mis palgapäeval imesid teeb?

"Meie" 14, lk 45

Vanaisa, kas sulle meeldiksid rukkililled?
Näe, panin kimbu sinu liivasesse vaasi.
Varsti on jaanid ja sel aastal tahtsin tulla su juurde,
vestelda kellegagi, kes ei vaidle, ei räägi vastu.
/---/
Su kommunistist vend on heidetud välja entsüklopeediast,
su pagulasest vend on lõpuks pääsenud sinna,
su kolmandat venda on mainitud märksõna korvpall all.
Neid raamatuid ostab nüüd vaid eakam rahvas.

Kodu on müüdud. Maad me enam ei hari.
Naaber, uustalunik, künnab ja külvab me põllul.
Rukkililled seal õitsevad metsakääruni välja.
Näe, panin mõned vaasi. Võib-olla meeldivad sul.

"Rukkililled", lk 48

Välislingid