Karin Täht

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Karin Täht, 2021.

Karin Täht (sündinud 31. mail 1969) on eesti psühhometrist ja haridusteadlane.

Artiklid[muuda]


  • Haridusteadlased on koolikliimat defineerinud kui õpilaste, õpetajate ja koolipersonali omavaheliste suhete kvaliteeti. Nad ütlevad ka, et see on koolis valitsev õhkkond, mida koolimajja sisenenu tunnetab üsna ruttu. PISA 2018 uuringu raport ja avaldatud andmed näitavad, et kõrgete saavutustestide tulemuste kõrval on Eesti õpilaste heaolu koolis ja koolikliima näitajad üsnagi OECD riikide keskmisel tasemel või isegi pisut allpool. Nii puutuvad Eesti koolide õpilased koolis rohkem kokku kiusamisega, tunnevad madalamat kuuluvustunnet, tajuvad õpetajaid vähem entusiastlikult, samuti tajuvad vähem õpetajate toetust kui OECD riikides keskmiselt.
  • Loomulikult võib nüüd tekkida küsimus, kas meie koolikliima keskpärased näitajad võivad kujuneda seetõttu, et koolides keskendutakse peamiselt õpilaste õppetulemustele. Hea uudis on, et kindlasti ei saa nii väita. PISA 2018 uuringu Eesti andmed näitavad, et paremaid saavutustestide tulemusi saavad õpilased tunnevad end ka koolis paremini: nad tunnevad, et õpetajad töötavad entusiastlikult, toetavad õpilasi. Iseenda kohta ütlevad nad tõenäolisemalt, et neil on koolis lihtne sõpru leida ja nad puutuvad kiusamisega vähem kokku.
  • Pigem tunnevad end koolis ikkagi halvasti need õpilased, kes puuduvad ja hilinevad tihti ning keda ka kiusatakse rohkem (ning neil on halvemad õppetulemused).
  • PISA 2018 uuringu andmetel ei ole Eesti 15-aastaste õpilaste hulgas õpetajaamet kuigi populaarne. Tulevikus kõige ihaldatavamad ametid Eesti õpilaste seas on IKT-spetsialisti (10%), arsti (8%), firma- või ärijuhi (6%), arhitekti (3%) ja psühholoogi oma (3%). Sageli nimetati ka koka, advokaadi või juristi, näitleja, treeneri, disaineri, veterinaararsti ja sportlase ametit. Õpetajana koolis soovib töötada vaid 2% Eesti õpilastest ning alla 1% õpilastest näeb ennast töötavat õpetajana lasteaias või huvikoolis.
Vaid viis õpilast kõigist Eestist osalenud õpilastest märkis, et soovib tulevikus töötada matemaatikaõpetajana.
  • Värskete andmete kohaselt (TALIS 2018) on Eesti õpetajate keskmine vanus umbes 49 aastat, samal ajal kui OECD riikides on see umbes 44 aastat. Sama uuringu andmetel oleme 50-aastaste ja vanemate õpetajate osakaalu poolest Euroopa riikide esikolmikus. Meil on alla 30-aastaseid õpetajaid umbes 7% õpetajaskonnast, Euroopas keskmiselt on see protsent 11.
  • Meil on koole, kus õpilased tunnevad end väga hästi ja kus on suurepärane kliima, samal ajal on aga ka palju koole, kus õpilaste arvates pole sisekliima hea. Lisaks ei arva just paljud 15-aastased õpilased, et soovivad tulevikus saada õpetajateks.
Kas võib olla, et need kaks asjaolu on omavahel seotud? Teisisõnu, kui enamikus koolides valitseks soe ja toetav õhkkond, kas saaks siis loota ka noorte soovi ise kunagi koolis töötada? Reaalsus on kindlasti palju keerulisem, vaevalt et lahendus noorte entusiastlike õpetajate nappusele saaks olla vaid ühe muutuja põhine. Aga me peame hakkama neid lahendusi otsima, kui soovime edaspidigi õpilastele suurepärase hariduse tagada.


  • [K]indlasti on oluline, et õpe koolis oleks korraldatud õpetajale sobivalt: et ka õpetaja end hästi tunneks, oskaks vältida läbipõlemist, toetada vajadusel kolleege jne.
  • Meie eesmärk e-testide loomisel on anda õpilasele võimalus saada sisulist tagasisidet ning õpetajale tööriist olla õpilaste oskustega kursis. Kindlasti ei ole me e-teste välja töötades mõelnud riikliku hindamisvahendi loomisele.
  • Tegutseme ühiselt selle nimel, et meie kompetentsus hariduspsühholoogia ja matemaatika didaktika vallas aitaks muutusi matemaatikahariduses kavandada tõenduspõhiselt ning meie arvamust arvestataks riiklike otsuste tegemisel.


  • Õpilaste eluga rahulolu ning subjektiivset heaolu on oluline jälgida. Lapseeast täiskasvanuikka jõudmisel võib eluga rahulolu langeda, sest on vaja kohaneda nii kehaliste muutustega kui ka muutustega kohustustes ning vastutuse võtmisel.
  • Eesti 15-aastaste õpilaste keskmine rahulolunäitaja on 2015 aasta andmetel 7,5. OECD keskmine on 7,3, seega on Eesti näitaja kõrgem kui OECD keskmine ja paigutab meid 18 kohale.
Kas Eesti 18. koht on hea või halb? Rahulolu edetabelit juhivad Dominikaani Vabariik, Mehhiko ja Costa Rica, mis on samas väga madalate saavutustestide tulemustega riigid. Rahulolutabeli alumises otsas on mitu kõrgete saavutustulemustega Aasia riiki nagu näiteks Hongkong.
  • Võib arvata, et kõikide riikide eesmärk on, et nende õpilased paigutuksid esimesse rühma, kus õpilased saavutavad häid tulemusi loodusteadustes ja on ka oma eluga rahul. Eesti leiamegi koos Soome, Šveitsi, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hollandiga just sealt.
  • PISA 2015 andmed näitavad, et õpilaste eluga rahulolu ei ole seotud nende saavutustestide tulemustega. Seega võivad eluga samavõrra rahul olla nii madala kui ka kõrge testitulemusega (ja ka üldisema koolis edasijõudmisega) õpilased. See fakt räägib vastu varem arvatule, et nõudlikes koolides on õpilased eluga vähem rahul (eeldusel, et nõulikumate koolide õpilased saavad paremaid tulemusi saavutustestides).
  • Õpilased, kes tunnevad end kooli kogukonnaga enam seotud olevat (tunnevad kõrgemat kuuluvustunnet), on oma eluga rohkem rahul. Õpilaste kuuluvustunnet suurendavad omakorda kaks sotsiaalse toetuse näitajat: vanemate ja õpetaja toetus.
  • Õpilased, kes tunnevad suuremat testimisega seotud ärevust või on tajunud koolis kiusamist, on oma eluga vähem rahul. Õpilastel, kes on tundnud end koolis kiusatavana, on lisaks väiksemale rahulolule ka madalamad õpitulemused ning madalam kuuluvustunne.
Nende kahe negatiivse emotsiooni tundmise juures on oluline täiskasvanute toetus: nimelt on suurem õpetajate toetuse tajumine seotud madalama testiärevusega ning suurem vanemate toetuse tajumine madalama kiusamisenäitajaga.
  • PISA 2015 uuringu andmetel sõltub Eesti õpilaste eluga rahulolu sellest, kas nad söövad kodus hommiku- ja õhtusööki. Need, kes ei söö hommiku- või õhtusööki, on eluga vähem rahul.
  • Kehaliselt aktiivsemad õpilased on oma eluga rohkem rahul. Samuti on oma eluga rohkem rahul õpilased, kes veedavad vähem aeg arvutis ja internetis. Õpilane, kes veedab arvutis rohkem kui kuus tundi päevas, kuulub riskigruppi, kel on väga madal rahuolutase ning madalad testitulemused.
  • Kui vaadata kõiki kooliga seotud tegureid koos, siis kõige tugevamalt mõjutab õpilaste rahulolu kuuluvustunne. Samas on koolis oluline mõelda ka õpilaste testiärevuse ning koolikiusamise vähendamisele. Koduga seotud faktoritest on kõige olulisem vanemate toetus. Lastele on oluline, et vanemad huvituksid sellest, mida nad koolis teevad, toetaksid neid, kui neil on raske, ja samamoodi toetaks neid õppe-eesmärkide poole püüdlemisel.


  • Teadustulemused on näidanud, et sagedane (harjumuspärane) mitme asja koos tegemine (rööprähklemine) ei toeta kognitiivsete funktsioonide toimimist, pigem pärsib seda. Need, kes tihti rööprähklevad, ei ole ümberlülitumist ning tähelepanu ja keskendumist nõudvates ülesannetes paremad kui need, kes rööprähklevad vähem.
  • Samuti avaldatakse üha rohkem interneti- ning nutitelefoni sõltuvust kajastavaid artikleid. Tõsi, neid kahte sõltuvust pole konkreetselt defineeritud ega kantud rahvusvahelisse psüühikahäirete nimistusse, aga debatt nende sõltuvuste olemuse kohta on elav.
  • Eesti andmetele tuginedes võib väita, et nn optimaalne aeg ühe koolipäeva jooksul interneti ja arvutite kasutamiseks on kuni 60 minutit. Õpilased, kes väidavad, et kasutavad arvutit alla 60 minuti, on saanud saavutustestides kõige kõrgemaid tulemusi. Samas õpilased, kes väidetavalt ei kasuta tehnoloogiavahendeid koolipäeva jooksul üldse, on saanud madalamaid tulemusi ning kõige madalamad on kõige suurema arvuti- ja interneti kasutusajaga õpilaste testide tulemused.
Muidugi võib arutada ka niipidi, et madalamate testitulemustega (ehk ka madalama õppe­edukusega) õpilaste õpimotivatsioon on madalam ja nad veedavad arvutites ja nutivahendites lihtsalt rohkem aega.
  • Väljaspool kooli interneti kasutamise nn optimaalne aeg tundub olevat 1−4 tundi, igatahes on sellise kasutusajaga õpilaste tulemused oluliselt kõrgemad kui neil, kes ei kasuta internetti väljaspool kooli üldse või kasutavad seda rohkem kui neli tundi.
  • Nädalavahetuse internetikasutus on pigem positiivne, ühel nädalavahetuse päeval interneti kasutamine üle kuue tunni on aga õppetulemusi silmas pidades ülemäärane − nii palju internetti kasutavate õpilaste tulemused PISA testis jäävad madalamate hulka.
  • Võib ju väita, et meie kaasaeg nõuab õpilastelt muid oskusi, kui PISA uuringus küsitakse. Et tänapäeva õpilased peavad orienteeruma suuremahulises inforuumis ning sealt vajaliku õigel ajal üles leidma. Aasta 2012 tulemuste raportist selgus, et ka internetist info otsimise kiiruselt edastasid arvutit ja internetti mõõdukalt tarbijad neid, kes tegid seda väga palju.
  • PISA 2015 andmete põhjal võib öelda, et 15-aastaste õpilaste mõõdukas arvuti- ja internetikasutus väljaspool kooli nii tööpäeval kui ka nädalavahetusel avardab maailmapilti ning on abiks paremate õppetulemuste saavutamisel.


  • Eri maade uurijad on väljendanud arvamust, et peale kasvab uus põlvkond õppijaid, kes omandavad teadmisi hoopis teistmoodi, kui omandati varem: interaktiivsemalt, uurivamalt, teadlikumalt. Seda põhjendatakse mõttekäiguga, et tänapäeva noorem põlvkond on juba n-ö sündides tehnoloogia kätte saanud, käsitseb seda vanematele generatsioonidele uskumatult loomulikul moel ja aktiivne tehnoloogia mõjuväljas olek on muutnud ka nende õpingud efektiivsemaks.
  • Liiga sagedase arvuti ja nutiseadmete kasutamise ja kehvemate õpitulemuste seost on kinnitatud mitmetes töödes. Teisalt on eksperimentaalselt tõestatud, et osa arvutimängude mõõdukas mängimine tundides on aidanud parandada õpilaste matemaatika ja inglise keele oskust.
  • Näiteks sage internetist uudiste lugemine oli seotud paremate PISA lugemistesti tulemustega: õpilased, kes loevad uudiseid iga päev, said lugemistestis oluliselt paremaid tulemusi kui need, kes loevad internetist uudiseid väga harva või üldse mitte. Ent enamiku muude arvuti kasutamist puudutavate küsimuste puhul ilmneb paraku vastupidine seos: õpilased, kes kasutavad arvutit mõõdukalt või üldse mitte, saavad kõikides saavutustestides (matemaatika, lugemine ja loodusteadused) paremaid tulemusi kui need, kes kasutavad arvutit iga päev.
  • Nii sotsiaalmeedia kasutamisel kui ka arvutimängude mängimisel on oluline seos kehvemate testitulemustega. Huvitav paradoks: õpilastel, kes teevad arvutiga iga päev mõnes õppeaines grupitöid, on halvemad PISA testi tulemused kui neil, kes teevad grupitöid harvem.
  • Analüüs näitas, et õpilastel, kellel on nutitelefon ja kes seda kasutavad, on kõigi saavutustestide lõikes kehvemad tulemused kui neil, kel nutitelefoni pole.
  • Tudengitel, kes kasutavad arvutit või nutiseadet konspekteerimiseks, on sügavam õpistiil (st nad õpivad selleks, et saada õpitust paremini aru ja luua loogilisi seoseid); seevastu peamiselt sotsiaalmeedia tarbimiseks või uudiste lugemiseks seadmete kasutamine on seotud pindmise õpistiiliga (õpitakse pigem selleks, et eksam või arvestus ära teha).
  • Negatiivne mõju ei avaldu ainult inimese enda, vaid ka tema kaaslaste puhul. Näiteks väidab 40% üliõpilasi, et neid häirib, kui kaaslased tegelevad oma aparaadis millegi loenguvälisega (nt kasutavad sotsiaalmeediat, mängivad jms).
  • Akadeemiline edukus ja klassiruum on ainult üks elu osa, mida liigne arvuti- ja nutiseadmete kasutamine võib mõjutada. Näiteks on leitud, et arvutite kasutamine võib soodustada üliõpilase sotsiaalse võrgustiku teket ja laienemist, mis on positiivne faktor uue keskkonnaga kohanemiseks. Aga on leitud ka seoseid ärrituvuse, keskendumisvõime nõrgenemise ja ka suurema depressiivsusega.

Intervjuud[muuda]

  • Õpetajad peaks rõhutama edu – seda, mis seal lahenduskäigus oli õiget, mitte neid vigu.
  • Samal ajal on näidatud, et ilmselgelt need inimesed, kes usuvad, et nad saavad matemaatikaga hakkama, nad tõepoolest saavadki paremini hakkama.


  • Arvutis või nutitelefonis on võimalik teha väga erinevaid tegevusi. Kui valida lapsele eakohast, kvaliteetset ja harivat sisu ning jälgida, et kasutusaeg oleks mõistlik (väikestel lastel kindlasti mitte üle tunni) on digivahendite kasutamine vajalik ja kasulik. Üldiselt öeldes peaks ekraaniaeg olema seda lühem, mida noorem on laps.
  • PISA 2015 uuringu tulemuste põhjal oleme õpilaste saavutustestide tulemustelt arenenud riikide absoluutses tipus. Siit sealt on kostnud arvamusi, et me peaksime hoopis püüdlema olukorra poole, kus meie õpilased on maailma õnnelikemad. Ma ei ole kindel, kas digipööre viiks meid sel teel õiges suunas.


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel