Koolidirektor
Ilme
Proosa
[muuda]- "Tere tulemast tagasi, tüdrukud," ütles proua McLean kooliaulas kõnepuldi taga seistes. "Ma loodan, et teil kõigil oli võrratu pikk nädalalõpp. Mina veetsin nädalalõpu Vermontis ja see oli täiesti taevalik."
- Kõik Constance Billardi tüdrukutekooli seitsesada õpilast, nullklassist abiturientideni, ja viiskümmend õpetajat-töötajat itsitasid vaikselt. Kõik teadsid, et proua McLeanil oli Vermontis pruut. Tema nimi oli Vonda ja ta sõitis traktoriga. Proua McLeani reie siseküljel oli tätoveering kirjaga: "Sõida minuga, Vonda."
- See on jumala tõsi, ma vannun. (lk 37)
- Proua McLean ehk proua M, nagu tüdrukud teda hüüdsid, oli kooli direktriss. Tema ülesanne oli parimaid esile tõsta - saata tüdrukud parimatesse kõrgkoolidesse, parimatesse abieludesse, parimatesse eludesse - ja ta oli oma ametis väga osav. Tal ei jätkunud mökude jaoks kannatust ja kui talle jäi vahele mõni tüdruk, kes käitus nagu möku, siis kutsus ta kohale psühholoogid, nõustajad ja eriõpetajad ning kandis hoolt selle eest, et tüdrukule jagataks seda isiklikku tähelepanu, mida oli vaja headeks hinneteks, suurteks punktisummadeks ja soojaks vastuvõtuks tema valitud kõrgkooli.
- Proua M ei sallinud ka alatust. Constance pidi olema kool, kus puudusid igasugused kambad ja eelarvamused. Tema lemmikväljend oli: "Kui oletad, siis valetad." Kui üks tüdruk teist natukenegi laimas, karistati teda päevase eraldatuse ja eriti raske esseega. Aga neid karistusi oli harva tarvis. Proua M oli õndsas teadmatuses sellest, mis koolis tegelikult toimus. Päris kindlasti ei kuulnud ta neid sosinaid, mis kõlasid kõige viimastes, abiturientide ridades. (lk 37)
- Cecily von Ziegesar, "Klatšimoorid", tlk Katrin Tomberg, 2003