Küllusesarv
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Kornukoopia)

Proosa
[muuda]- Nad puhuvad küllusesarve nii valjusti, et see on ilmselt tühi.
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, Loomingu Raamatukogu 48/1977, lk 65
- Küllusesarv oli nali ja nagu naljadega ikka - kuluvad need ära. Tegu oli suure hõbedast ehisvaagnaga, mis kõrgus keset ümarlauda, mille ümber nad istusid. Keskel asuvalt rikkalikult kaunistatud aluselt tõusid ülespoole kaarduvad sangad, millele toetusid väikesed taldrikud kuivatud puuviljade, pähklite ja maiustustega. Jäle asjandus, mõtles Maria, mis oli temast ebaõiglane, sest omasuguste seas oli see kena vaagen. Arthur ja Maria olid selle saanud pulmakingiks Darcourtilt ja Hollierilt ja Maria vihkas seda, sest teadis, et see oli neile kindlasti läinud palju rohkem maksma, kui nad said endale lubada. Ta vihkas seda, sest see tundus kehastavat paljutki, mis talle oma abielu juures ei meeldinud: asjatut luksust; eeldust, et jõukus tähendab üleolekut; omamoodi suursugust tarbetust.
- Robertson Davies, "Orpheuse lüüra", tlk Marju Randlane, Varrak, 2025, lk 12
Luule
[muuda]Hõbedane Lutsifer
pakub
kokaiini küllusesarvest
Üksikuile uneskõndijaile
teismeliste reitega
mida katavad
satiirilised kardinad
- Mina Loy, "Kuupealne reisijuht" ("Lunar Baedeker"), Poetry Foundation
küllusesarv
amarüllusevars
unelmates
- Stiina Rosaatsea, "* Küllusesarv", Värske Rõhk detsember 2021, lk 68
Kirjandus
[muuda]- Hasso Krull, "Kornukoopia", Vagabund 2001