Krimmi sõda

Riia, vaade merelt. George Doddi illustratsioon raamatust "Pictorial history of the Russian war 1854-5-6".

Tallinn, vaade merelt. George Doddi illustratsioon raamatust "Pictorial history of the Russian war 1854-5-6". Ka Tallinn oli Briti ja Prantsuse laevastike blokaadi all.

Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule. Ka neutraalseks jäänud Austria keisririik etendas sõjas olulist osa. Suurem osa relvakonfliktidest kulges Mustal merel ja Krimmi poolsaarel, kuid väiksemaid lahingutegevusi toimus ka Läänemerel, Anatoolias, Kaukaasias, Valgel merel ja Vaiksel ookeanil. Vene riigi alamatena tuli eestlastelgi sõjas osaleda.

Luule

  "Kui vana sa oled?"

  "Või kes nüüd seda vanadust teab —
Ja kes neid kirikuraamatid näeb?
Aga Krimmi sõjas ma olin küll ka.
Kui Ingland käis Riia all laevaga,
Suurtükimees mina. Sääl andsin suurt häält!
Kui tagasi tulin, mõistsin mitut keelt."

  "Hää küll, hää küll — nüüd näita keelt."

• Anna Haava, "Kas on veel rohtu, mis avitab?", rmt: "Laulan oma Eesti laulu", 1996, lk 108-110 (algselt kogus "Lained", 1906)
  • Tõenäoliselt on jutt 1855. aasta suvest, mil Riiat valvanud meremiilitsal oli mitu kokkupõrget Inglise laevastikuga. Suurtükimees oli sel juhul ühel suurtest sõudepaatidest, mis kandsid 1-2 kahurit ja kuni 50 meest. Eestlaste ja lätlaste kiiret keeleõppevõimet kinnitas mälestustes ka mereväeleitnant Brõlkin. (Hanno Ojalo, "Krimmi sõda Läänemerel", ajakiri Sõdur 4/2023)