Mine sisu juurde

Kristina Viirpalu

Allikas: Vikitsitaadid

Kristina Viirpalu (ka Kristina Viirpalu-Tudeberg; sündinud 25.05.1974) on Eesti moekunstnik.

Intervjuud

[muuda]



  • [Pruutkleidist:] Kleidi lõige ja välimus peab ikkagi esile tooma naise enda karakteri ja olemuse. Kes on rohkem pükste kandja, ei pea tingimata kleiti valima – tähtsal päeval saab ka piduliku kostüümi või jumpsuit'iga saavutada ideaalse tulemuse. Meie ateljees on alati olnud kõige populaarsemad just bodi ja seeliku või pükste kooslus.
  • Inimesed, kes armastavad teineteist ja abielluvad, ei peaks liiga suurt rõhku panema komplektide stiliseerimisele. Selle asemel peaks oma kõige tähtsamat päeva ise nautima. Soovitan mitte lasta stilistidel end liiga palju mõjutada. Glamuuriajakirjade fotod on tugevalt töödeldud ja riided, mis on kellegi kolmanda isiku seljas, ei pruugi teie olemusega sobituda. Teie valikuid pole kellelgi õigust kommenteerida.


  • Ma olin ikka päris väike tüdruk, kui ma teadsin, et minust saab ühel hetkel moekunstnik. Ma töötasin selle eesmärgi nimel. Ma arvan, et mul on olnud õnn pühendada ennast lõpuks sellele, mida ma tõesti armastan teha. See on mu eluarmastus, see töö, mida ma teen.
  • Kõik sai alguse imelisest Haapsalu salli pitsist, mida ma nägin lähedalt. [---] Ma mõtlesin, et see ei ole võimalik, et see jääb ainult sallidesse. Ma nägin, et ma saan selle maailma viia ja läbi selle tutvustada meie väikest, töökat ja andekat naist ning Eestit.
  • [Rahvariidemotiividest oma loomingus:] Ma teen kõik selleks, et inimesed, kes teavad, et see on näiteks Kihnu tekilt laenatud õiemustrikombinatsioon, siis nemad saavad aru. Päris üks ühele ma ei ole kunagi teinud.
  • Moedisain on täpselt samasugune töö nagu iga teine töö. Kuidas seda kritiseerida ja pidada edevuse laadaks või millekski kergemeelseks...


  • [Tööst pärast abikaasa surma 2013. aastal:] Nagu me teame, on paljud maalikunstnikud oma elu parimad tööd teinud kõige tugevamas depressioonis või kõige keerulisemal perioodil on tulnud parimad tööd. [---] See töö on olnud minu jaoks teraapia, mis on aidanud üle elada elu kõige keerulisema perioodi.
  • Ma arvan, et iga kunstniku jaoks on võimalik ennast välja elada oma teostes, töös, tegemistes ja võib-olla ka see on üks põhjus, miks minu looming on jõudnud just maailma tähelepanusse.
  • [Lapsepõlvest Antslas, ema ja vanaema õmblusateljees:] Suures osas ma siiski korjasin põrandalt nööpnõelu ja harutasin õmbluseid lahti, sest lähemale mind ei lastud, kuna mul ei olnud piisavalt püsivust.



  • Igas mõttes ülitugev lavastus on rahvusooper Estonia "Tšaikovski meistriteosed". Selle esimeses osas näeb George Balanchine'i lühiballetti "Serenaad" ja teises Mai Murdmaa "6. sümfooniat".
Mulle meeldib ka hea klassikaline ballett väga, aga koreograafiat õppinuna olen seda juba nii palju näinud. Nii et pigem paneb mind hämmastuma uuem huvitav koreograafiakeel. Balanchine on minimalistlik ja tema loodud modernistlik klassikaline ballett lihtsalt hämmastav.
Ja muidugi Mai Murdmaa! Kes on ju ka teada-tuntud modernist. Pigem on ta lavastused kohati isegi grotesksed, aga mulle on Mai Murdmaa alati tohutult meeldinud. Samuti selles lavastuses – väga head tantsijad, väga head kostüümid, suurepärane kooslus.

Tema kohta

[muuda]