Aphrodite
Aphrodite oli vanakreeka armastusjumalanna.
Luule
[muuda]1
Üllas kirju trooniga Aphrodite,
Zeusi tütar, seiklusteseadja helde,
palvet kuula, tühjusetunde kütke
mind ära heida,
käskijanna, nii nagu muiste, rutta:
kuulnud kaugelt ootavat hüüdu, kiirelt
valmis seadsid kullase vankri, tiidsalt
tõttasid teele:
õige kärmed varblased tõid su alla
kõrgelt taevast, lõikasid tiibe värtnad
helkjaid pilvi — mustavaid maid ja randu
taamale jättes.
...
Ilmu seegi kord ja mind lahti päästa
raskest piinast — täide et taas võiks minna
see, mis ihkab hing. Ise nüüdki mulle
liitlaseks hakka!
- Sappho, fragment 1, rmt: "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud Ellen Niit ja Valmen Hallap, lk 102
25
...
Võta kuulda mind, jumalanna, aita,
kui sind eal on köitnud mu laulud! Kata
tumma ööga möödunu — kõigest kurjast
pääseda aita!
- Sappho, fragment 25, rmt: "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud Ellen Niit ja Valmen Hallap, lk 104
108
Mõrsja, su palg on veetlev, pilgeni su silmad,
arm on su hellund näole kallanud kauni paiste,
rohkesti austust sulle jaotas vist Aphrodite.
- Sappho, fragment 108, rmt: "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud Ellen Niit ja Valmen Hallap, lk 104
