Lilli Luuk

Lilli Luuk (kodanikunimega Kristina Tamm; sündinud 8. juunil 1976) on eesti kirjanik ja kunstnik.

"Ööema"

• Luugi serval kõlkujale avanes raba kuuvalgel kui üüratu valge lina, millesse lõikasid sisse metalsed metsaviirud, helkleva lumega üle puistatud tumedad kuusenoorendikud, nende taga laiuvad põllud ja heinamaad, kõik need valged lagendikud hõbedases kuuvalguses. (lk 133)
• Ootamatult tõusnud tuul kui kellegi viimane hingeohe puistas surnu näo hõbehelvestega üle, lumesulavesi voolas palgeilt maha, sinna kus läbi lume uuristasid peenikesed verejõed teed mulla poole, suutmata siiski millimeetritki külmunud maad üles sulatada, hangudes napilt enne mullakoorikuni jõudmist. (lk 134)
• Oli selline vana rahvajutt, et rabas pendre peal on üks koht, kus vaimud eksitavad marjulisi, panevad ringiratast käima, nii et lähed ja lähed, aga kogu aeg jõuad samasse kohta tagasi. Sest see on vaimude tee. (lk 136)

Tema kohta

• Minu meelest on Lilli Luuk eesti kirjanduses üks parimaid kaamose edasiandjaid. Kui sa teda loed, siis saad aru, kui sügaval sees on tema tekstides vägivald, ilma et ta seda otsesõnu kirjeldaks. Ta oskab rääkida vägivallast ja kannatusest ilma, et tekstides oleks verd. See on imeline oskus.
  • Kristina Kallas, allikas teadmata