Mine sisu juurde

Mary Elizabeth Coleridge

Allikas: Vikitsitaadid
Mary Coleridge, 1883.

Mary Elizabeth Coleridge (23. september 1861, London – 25. august 1907, Harrogate, Inglismaa) oli Briti prosaist, esseist, kriitik ja luuletaja.

"Non sequitur"

[muuda]

Tsitaadid teosest: Mary Elizabeth Coleridge, "Non Sequitur", 1900 (Internet Archive).


  • Igaüks suudab alustada ja vast ehk pooled alustajatest suudavad lõpuni jõuda; raskeim osa on jätkamine. Selles on näitekirjanikul suur eelis kõigi oma ametivendade ees. Näitemängu vaatajad jätkavad tema eest, tema peab tegelema üksnes kriisidega. Siiski tõrguvad paljud täitmast sama rolli väljaspool teatri seinu. "Mina ei suuda näidendeid lugeda," ütlevad nad, pidades silmas, et surma ähvarduselgi ei suuda nad kujutleda, kuidas kangelane ja kangelanna välja näevad ning kus ja kuidas nad elavad, kui nood parasjagu ei armatse ega püüa teineteist mõrvata. (lk 3-4)
  • Meesteks maskeeritud neidudest ei saa maailm iial küll. Shakespeare üksi maskeeris neid seitse korda ja kes tihkaks öelda, et Shakespeare kasutas maskeeringut liiga tihti? (lk 4)
  • Eessõna ei ole isegi päris õige algus, sest see ei kohusta kirjutajat jätkama. See on puhas mõnulemine naudingus ilma ainsagi kohustuseta, mis saavad osaks autorile. Sellest vaatepunktist pidas Alphonse Daudet, kes end tõsiselt võttis, eessõnu ajaraiskamiseks. Ta ütles, et võinuks kirjutada raamatuid neil väärtuslikel hetkedel, mille ta pidi raiskama eessõnadele, kuna rumal lugejaskond uskus jonnakalt, et ta tegelased on liiga ehtsad. Nii kõneles tõeline looja. Tema eessõna sündis relva ähvardusel. Stevenson, teisest küljest, vabandas siiralt oma võimetuse eest eessõna kirjutamisest ühelgi juhul hoiduda. Ja tema eessõnad on tema loomingu kroon. (lk 5-6)
  • Raamatud saavad alguse hooletult, kerglaselt, nagu lapses algab elu; või siis sünnib see süütuse üleinimliku väärikusega, kooskõlas nende hilisema karjääri tähtsusega. (lk 6)
    • "Eessõnadest" ("Concerning prefaces")