Mine sisu juurde

Merevägi

Allikas: Vikitsitaadid
Ivan Aivazovski, "Musta mere laevastiku ülevaatus 1849. aastal" (1886)

Proosa

[muuda]
  • Igal pool mujal kui absoluutse despotismi võimu all teevad inimesed suuri pingutusi, et jõuda suure eesmärgini, ainuüksi pimestatult allutatud rahvaste juures saab valitseja anda käsu tohututeks ohverdusteks, et jõuda nappide tulemusteni. Vene mereväe nägemine [ - ] jättis mulle seetõttu vaid rusuva mulje. Tunnetasin nende kooliharjutuste taga raudset tahet, mida kasutatakse vääralt ja mis rõhub inimesi kättemaksuks selle eest, et ei suudeta võita.
  • Astolphe de Custine, "Kirjad Venemaalt", tlk Madis Jürviste, Postimehe Kirjastus, 2023, lk 57


  • Ta [ Aleksander III ] armastas öelda oma ministritele: terves maailmas on meil ainult kaks ustavat liitlast — meie armee ja meie merevägi. Kõik teised pöörduvad esimesel võimalusel meie vastu.
    • — Во всем свете у нас только 2 верных союзника, — любил он говорить своим министрам: — наша армия и флот. Все остальные, при первой возможности, сами ополчатся против нас.
    • Aleksandr Mihhailovitš, "Книга воспоминаний", 1933


  • On kogutud arvukaid statistilisi andmeid - nende andmete läbitöötamisel tuletatigi Parkinsoni seadus. Teose maht ei võimalda neid üksikasjaliselt analüüsida, kuid lugejale pakub kindlasti huvi teada, et uurimistöö algas Briti Sõjalaevastiku statistikast. Niisugune valik tehti sellepärast, et Admiraliteedi tegevuspiirkonnast on hõlpsam ülevaadet saada kui näiteks Kaubandusministeeriumi omast. Tegemist on ainult inimeste arvu ja tonnaažiga. Siin mõned tüüpilised näited. 1914. aastal oli Admiraliteedi käsutuses 146 000 ohvitseri ja madrust, 3249 sadama- ja kantseleiametnikku ning 57 000 sadamatöölist. 1928. aastal oli ohvitsere ja madruseid ainult 100 000 ning sadamatöölisi 62 439, sadama- ja kantseleiametnike arv seevastu nii kasvanud 4358-ni. Mis sõjalaevadesse puutub, siis oli nende arv 1928. aastal tunduvalt väiksem kui 1914. aastal - vähem kui 20 suurt tegevusvalmis lahingulaeva; 1914. aastal oli neid 62 Sama aja jooksul oli Admiraliteedi ametnike arv kasvanud 2000-lt 3500-ni, nad moodustasid (kellegi tabava ütluse järgi) "suurepärase kuivamaamereväe". (lk 7, "Parkinsoni seadus ehk kasvav püramiid")
  • Poleks ime, kui me leiaksime palgalehel rohkem joonestajaid, rohkem konstruktoreid, rohkem tehnikuid ja teadlasi. Kuid sadamaametnike arv suurenes kõigest 40 protsendi võrra, Whitehalli meeste üldarv aga kasvas ligi 80 protsendi võrra. Iga uue meistri ja elektriku kohta Portsmouthis tuli Charing Crossil juurde kaks uut kantseleiametnikku. See võiks meid viia järeldusele, et administratiivaparaat suureneb nähtavasti kaks korda kiiremini kui tehniline personal, kuna tõeliselt kasulik jõud (antud juhul merevägi) vähenes 31,5 protsendi võrra. Ent statistilised andmed tõestavad, et viimane protsentuaalne suhe pole oluline. Ametnike arv kasvaks niisama kiiresti ka siis, kui Inglismaal poleks olemas mitte ainustki mereväelast. (lk 8-9, "Parkinsoni seadus ehk kasvav püramiid")



  • Järsku kerkib mu silmade ette taas ema äranutetud nägu, kui ta hommikusöögi ajal ahastavalt hüüatab: — Poola, mispärast alati Poola? Miks peab kannatama Poola, saades selle esimese kohutava löögi! Aga inglased peavad aitama, seda teevad nad kindlasti! Küll nad tulevad oma uhke lennuväega, terve vahva mereväega! Nad saavad meidki kaitsma. Nad aitavad Poolat, nagu aitasid Eestit aastal 1919 Vabadussõja ajal! Seda peame uskuma...
    • Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 14


  • Isa oli mul meremees, purjemeister, kaugsõidu meremees, pootsman kolmemastilisel ookeanipurjekal Taara. Räägitakse, et kui isa mind esimest korda nägi, olevat ma juba omal jalal talle väravale vastu läinud. Tema harvadel kodusoleku aegadel, just poisikesepõlves, sai lapseõhinaga oodatud merejutte.
Kord, palju aega hiljem, ajasin juttu Venetsueela merejõudude ülemjuhataja admiral Pertorelliga. See oli üks tavaline diplomaatiline vestlus ja ta ütles, et sõidab kaaskonnaga Hispaaniasse ostma purjelaeva oma mereväe tulevaste ohvitseride väljaõpetamiseks.
Mis siin pattu varjata — hiidlase kerge uhkustamistunne lõi spontaanselt välja. Küsisin härra admirali käest: missuguse laeva te ostate? — Kolmemastilise parklaeva. Siis tõin lagedale kõik oma teadmised: küsisin, mitu purje saab laeval olema ja kuidas on roilraaga ja kliivritega. Lugupeetud admiral kuulas ja kuulas mind üllatunud ilmel ja pöördus vastuste leidmiseks oma adjutandi poole. Adjutant kehitas õlgu. Siis kutsuti kohale fregatikapten, kes läks laeva vastu võtma. Tema muidugi tegi suurepärase spetsialistina mulle kõik selgeks.
Admiral Pertorelli küsis pärast minult: kõike ma võin uskuda, aga kuidas üks suursaadik äkki teab selliseid peensusi juba möödaniku meresõidust, millest isegi minul, admiralil, aimugi ei ole? Kuidas on see võimalik? Püüdsin teha võrdlemisi ükskõikse näo ja ütlesin: teate, üks suursaadik peab kõiki asju teadma. Kui see laev jõudis Lagvairo sadamasse ja ristiti ümber, olin aukülaliste hulka kutsutud ka mina kui suursaadik.
Mulle ei ole elus nii ilusat mereteemalist kiidukõnet peetud. Olin äkki nagu pulmakindral, kes kuulsaks saanud. Mõtlesin ainult südamevärinaga, et kui mind nüüd sunnitakse ronima besaanmasti tippu ja roilraal oma oskusi näitama — kas ma roilraal ka rehvida oskan!? Aga õnneks nad seda ei teinud.



  • Lohe kiire taip ja murelik hääl mõjusid Laurence'i kurnatud õnnetule meeleolule toonikuna ja ta rääkis otsekohesemalt, kui oli kavatsenud. "See on tegelikult vana tüli," ütles ta. "Isa oleks tahtnud, et ma läinuksin kiriku teenistusse nagu mu vend, mereväes teenimist pole ta kunagi auväärseks pidanud."
"Ja lohelendur on veel hullem, jah?" märkis Temeraire juba pisut liiga läbinägelikult. "Kas sa sellepärast ei tahtnudki mereväest ära tulla?"
"Isa silmis võib õhuvägi hullem olla, aga mina nii ei arva, sest sellega kaasneb vägagi suur hüvitis." Ta sirutas käe üles, et Temeraire'i nina silitada, lohe omakorda nuhutas teda kiindunult. "Aga tõesti, ta ei kiitnud minu valikut heaks, pidin poisikesena kodust ära jooksma, et saaksin merele minna. Ma ei või lasta isa tahtel ennast juhtida, sest meie ettekujutus kohusest on väga erinev."



  • [Chang Weisi:] Lõppeks ei ole ju merevägi kosmosest niivõrd erinev. Kas mitte ei räägita "kosmoselaevadest", mitte "kosmoselennukitest"? See tuleb sellest, et inimeste meeltes on ilmaruum ja ookean juba ammust aega omavahel seotud olnud.
    • Liu Cixin, "Pime mets", tlk Raivo Hool, 2020, lk 46