Päikesekell

Luule

Iga päev,
iga päev
ütle aega
selle varju järgi,
selle varju järgi.

• Adelaide Crapsey, "Päikesekell" ("The Sun-Dial", poets.org  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Valgusviirg liigub saalis nagu päikesekell,

laskub akendest alla ja tipib mööda saale.
Dionysos on käteta, need jäid kunagi varemete

alla ja juba ammu ei saa ta enam peekrist veini rüübata.
Õlgadest turritavad konksud, hoiavad ta väsinud keha koos,

pead, torsot, tuhmund silmi. Nende valgete kips-
kujude vahel tardub isegi aja tolmune hingeõhk.

• Carolina Pihelgas, "Muuseumis" kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020", 2020, lk 57