Mine sisu juurde

Pascal Lainé

Allikas: Vikitsitaadid

Pascal Lainé (10. mai 1942 Anet Prantsusmaa – 30. detsember 2024) oli prantsuse kirjanik ja õppejõud.

"Irrevolutsioon"

[muuda]

Pascal Lainé, "Irrevolutsioon", tlk Merike Riives, LR 32-33/1975.


  • Igavus - see on sõidutee õnarusse tardunud äsjane vihm; need on määrdunud majaseinad. See on rõdul kuivav pesu, mida tuul piitsutab. Igavus - see on rasket kardinalaugu kergitav pilk, mis juhuslikult minu oma kohates taas kähku pimedusse kaob. (lk 13)
  • Filosoofia on mulle umbes nagu ülemise korruse elanik, kes oma toas edasi-tagasi saalib, rautatud saapad jalas, ja teie mõtteid trambib. See ta on: toale võõras, ent püsivalt toas kummitav müra, mis nõrga kajana, lõpmatult hääbudes kostab isegi läbi une. Ta on võõrastustunne, mu sisimas pesitsev lakkamatu, talumatu võõrastustunne: see paik on mulle võõras; mu nägu peeglis - kõigis peeglites, nii tõelistes kui metafoorsetes - paistab mulle võõras ja ometi nii kummaliselt sarnane. Võõras on ka see maailm oma rahutukstegeva argisusega, asjade sõnulväljendamatu labasusega; labasusega, mida avastad iga hetk esmakordselt uue ja enneolematuna! Ma pole filosoofiat õppinud: olen püüdnud temast lahti saada, kuid asjatult; nüüd ma formuleerin samu küsimusi lihtsalt veidi paremini ja veidi järjekindlamalt. (lk 21-22)
  • Miks mind rahule ei jäeta? Miks ma pean sõitma sajaviiekümne kilomeetri taha tõestama kolmel, viiel või kolmekümne kuuel eri viisil jumala olemasolu, kellesse ma ei usu, kuid kelle küsimus, nagu mulle näib, on liiga tõsine, et selle üle nalja heita? Aga kuidas seda ära seletada? (lk 22-23)