Prototüüp
Ilme
Proosa
[muuda]- A. 1892 ilmus Rätsepp Õhk ja tema õnneloos. Aine on kirjandusest küllaltki tuntud: keegi saab ootamatult suurema varanduse omanikuks, kuid kaotab selle ka niisama ruttu. Moraal: kergelt saadud, kähku söödud! Juba oma perekonnatraditsioonide tõttu tundis Kitzberg hästi külarätsepate seisust ja selle mitmekesiseid esindajaid. Kuid ta ei leppinud veel üldmiljöö tundmisega, vaid võttis oma rätsep Õhu modelliks otsetiselt elava inimese — Karksi rätsepa Jaak Tõhu. Sellele oli keegi ihnuskoi-karjamõisarentnik kahekordse hinna eest loteriipileti edasi müünud. Tõhk ei võitnud lõpuks küll midagi, kuid laskis ahne piletimüüja kiusamiseks ometi suure võidukõmina lahti. See lugu sai nüüd Kitzbergile lähtekohaks: ta laskis oma Õhul tõesti 10 000 rbl. võita, kuid oma oskamatuse tõttu selle ka ruttu ära pillata, nii et kogu seikluse tulemuseks oli ainult õnnelikult sõlmitud abielu. Jutu laad on jantlik, sõnastus rahvalik, toon õpetlik. Olgu sellega ühenduses veel mainitud, et kui Kitzberg samast ainest kümmekond aastat hiljem näidendi Rätsep Õhk avaldas, siis etendas eeskujuks olnud, rätsep Tõhk külanäitelavadel suure hooga tüki nimiosa. See on vist küll ainulaadne juhtum kirjanduse ajaloos! (lk 56-57)
- Friedebert Tuglas, "Kriitiline realism. Eesti kirjanduse ajalugu IV", 1947