Mine sisu juurde

Puudutus

Allikas: Vikitsitaadid

Piibel

[muuda]
  • Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: "Kes puudutas mu rõivaid?"

Proosa

[muuda]
  • Täna öösel oli õhus Aja hõngu. Ta naeratas ja keerutas peas ootamatut mõttevälgatust. Oli üks mõte. Kuidas lõhnab Aeg? Nagu tolm ja kellad ja inimesed.
Ja kui sa tahtsid teada, mis häält teeb Aeg, siis ta hääl on nagu veevulin pimedas koopas ja nutuhääled ja mulla langemine õõnsalt kumisevatele kirstukaantele ja vihm. Ja veelgi edasi. Missugune näeb Aeg välja? Aeg näeb välja nagu lumi, mis langeb tasakesi pimedasse tuppa, või see näeb välja nagu tummfilm igivanas kinos, sada biljonit nägu langemas nagu uusaasta õhupallid, alla ja alla, tühjusesse. Niimoodi lõhnas ja nägi välja ja kõlas Aeg. Ja täna öösel - Tomás pistis käe veoautost välja tuule kätte - täna öösel võis peaaegu puudutada Aega. (lk 88)



  • Avastan, et vigastatud tüübi kolmandale korrusele vedamisel on üks eelis: see annab sooja. Sellest on juba kaua aega möödas, kui mõni teine keha mulle nii lähe­dal oli. Isa ei ole juba aastaid tohtinud mind puudutada. Emale pole kunagi meeldinud kellegi teise ihu enda oma vastas tunda. (lk 52)
    • Anna Woltz, "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018

Luule

[muuda]

Sääl pilkases pimedas,
tummas ja tumedas,
on merikarp valge ja kumav.

Ma kannan ta üles,
ta kohin kui puudutus ürgsest ja õrnast
ühtäkki kinni mu kuuljaks saand kõrvus.

  • Livia Viitol, "Merikarp", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 27

Kirjandus

[muuda]
  • Leelo Tungal, "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa". Triloogia III osa. Tallinn: Tänapäev, 2018