Paberraha

Paberraha (ka kupüür ja rahatäht) on paberist, riidest, metallist või plastist valmistatud seaduslik maksevahend, enamasti ristkülikukujuline. Tavaliselt on see väärtuslikum kui mündid. Vahel, iseäranis hüperinflatsiooni tingimustes võib paberaha olla ka peaaegu täiesti väärtusetu.

Proosa

• "Aa, revolutsioonilise tagatiseta ühepennise paberraha leiutaja?" märkis Bent ning sirutas kõhna käe. "Milline hulljulgus! Mul on väga hea meel teiega tutvuda, härra Lipwig."

"Ühepennise paberraha?" kordas Niiske midagi mõistmata. Härra Bentil ei paistnud oma vastupidisest väitest hoolimata sugugi hea meel olevat.

"Kas te ei kuulanud, millest ma enne rääkisin?" küsis Vetinari. "Ta mõtleb teie marke, härra Lipwig."

"Mis on sisuliselt raha," lisas Bent, ning Niiskele hakkas koitma. Nojah, see oli ju tõsi, ta teadis seda. Tema oli mõelnud, et marke hakatakse kirjade peale kleepima, kuid rahvas, kes ei olnud selles osas koolitust saanud, oli pähe võtnud, et pennine mark ei ole midagi muud kui väga kerge penn, mille väärtuse valitsus garanteerib, pealegi veel selline penn, mille saab panna ümbrikusse. Ajalehtede reklaamiküljed olid täis äride kuulutusi, mis olid tärganud tänu ahvatlevalt kergesti saadetavatele postmarkidele: "Avastage kosmose ülimad saladused! Saatke 8 ühepennist marki ja saate vastu brošüüri!" Suur hulk marke kulutati ära sularahana, ilma et nad oleksid kordagi kirjakasti sisemust näinud.

• Terry Pratchett, "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010, lk 32

• Kummaline – või hoopis loogiline? -, teatrilaval ei näi raha materiaalne. Kuidas "Tõe ja õiguse" IV osas Karin pillutab Paralepa (Andres Raag) antud rahad joovastuses laiali... Paberraha lend õhus tähistab raha ebatõelust, tühisust. Ja mündi kukkumine tähistab saatust.

Kui Indrek on kirjutanud Karinile tšeki ja jääb targutama vaese inimese rahast ja verest, viskab Karin tšeki tagasi sõnadega "on sul verd rohkem, siis anna seda".

Lavastuses on Indreku vastuseks randmed ette sirutada: žest tähistab noorusarmastust Ramilda vastu. Raha ja vere tähenduse moondumine ajas – nüüd on raha tugevam kui veri? Või ei päästa armastust, ei väära saatust enam ei raha ega veri? Tammsaare romaanis kordub motiiv "veri ja tuhatoos", see muudab vere triviaalseks, räpaseks nagu sigaretituha. Sama kurblõikav iroonia kui purjus ajakirjanik Pilu vibav suitsuots püüdmas katkise klaveri küljes värisevaid küünlaleeke.

• Pille-Riin Purje, "Lemmikute raamat. Kasteheinas põlvini – lõikeheinas põlvili", 2013, lk 26

Luule

[Mefistofeles:]
Kes tassiks taskus kulda ja juveele?
Kuid paberiga hea on minna teele.
Kui kaasas see, on tunne hoopis teine:
on mugav maitsta armastust ja veine.
Sa kulda mäest ei pruugi kaevata,
sest pangast seda saad sa vaevata.
Kui kitsas käes, on lihtne pääsetee:
võid panti panna karika või kee.
Kes kahelda võiks sinu maksujõus?
See moodus mugav on ja kõik on nõus.
Kaob rahapõud, see meie vana viga,
kui käibel kuld on võrdselt paberiga.

• Johann Wolfgang Goethe, "Faust", tlk August Sang, 1972, lk 184–185