[Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust:] Seni oleme Eesti trükistest saanud kaks sundeksemplari, kuid alates 2017. aastast hakkame rahvusraamatukogu vahendusel saama üht säilituseksemplari. Uute säilituseksemplaride lugemissaalis laenutamine muutub kindlasti probleemseks. Tulevase seaduse kohaselt peab säilitaja tagama väljaande pikaajalise säilimise, kuid ühtlasi ka informatsiooni kättesaadavuse. Kuidas garanteerida, et ühe ja sama trükise mitmekordne kasutamine ei kahjusta seda ning see säilib ka tulevastele põlvedele? Kas minnakse tagasi 1930ndate aastate korra juurde, kui oli kehtestatud nõue, et uuema kirjanduse ja ühes eksemplaris esindatud teoste lugemiseks on vaja raamatukogu juhataja eriluba?
