Saarlased

Kamp saarlasi, 2009.

Saarlased on üks Saaremaal elutsev isemoodi höim. Iidlaste meelest on nad irmus naljakad.

Proosa

• Preestri ja ta kaaslaste märtrisurmast. Vredelanti kastellis oli keegi tsistertslaste ordu preester Frederic Alt-Zellest, kelle oli piiskop isand paavsti volitusel võtnud evangeeliumi tööle. Ta pühitseb palmipuude pühal rohkete pisaratega issanda kannatuse müsteeriumi ja peab juuresolijaile mahedate manitsustega virgutuskõne issanda ristist, ja pühitsenud issanda ülestõusmise püha [19. aprill 1215], tahtis ta oma õpilaste ja mõningate teistega laevaga alla Riiga sõita. Jõesuus tulid talle vastu saarlased, tungisid talle kallale, ja võtnud tema koos ta poisikesega ja mõningate liivlastega kinni, viisid oma röövilaevadega minema ja, läinud Aģe jõel kaldale, piinasid teda seal mitmesuguste piinadega. Kui ta nimelt taeva poole pöördunult koos oma õpilasega oma palvetes issandale kiitust kuulutas ja tänu avaldas, mõnitasid nemad, pekstes mõlemat oma nuiadega pähe ja selga, lausudes: "Laula! Laula! Pappi", [---] Nad viisid ühtlasi mõningad liivlased endiga kaasa vangi Saaremaale ja need jutustasid pärast oma tagasitulekut meile kõik ülalöeldu. (XVIII,8)
  • Henriku Liivimaa kroonika, tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel, Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 155

• Saarlased on õelad paganad, nad on kuralaste naabrid. Nende maa on ümbritsetud merega, mitte kunagi ei karda nad suurt sõjaväge; suvel, see on meile teada, laastavad nad ümbritsevaid maid, kuhu nad merd mööda tulla saavad. Nad on palju sõjasaaki võtnud kristlastelt ja paganatelt. Nende suurim jõud on laevad.
  • "Liivimaa vanem riimkroonika", tlk Urmas Eelmäe, 2003, värsid 357–366, lk 24

• Saarlased olivad tublid laevadega purjutama ja oli neil Lääne meri tuttav küll pitkiti ja põigiti. Vahvuses ja osavuses meresõal ei annud Saarlased mingisugusele võõrale rahvale järele ja Rootsi rannad ja mereäärsed linnad on nad mitukord puhtaks ja paljaks teinud ja mõne linna suutumaks ära hävitanud. Kaubalaevadele olivad nad kardetavad mereriisujad, sest riisumine võitlemise kombel ei teinud sell ajal nimesi auutumaks.
  • Jakob Hurt, "Pildid isamaa sündinud asjust", "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu". Tartu: Mattiesen, 1879, lk 7

• See, mis väljapoole võib tunduda rumala kihistamisena, on tegelikult sageli saarlase, vähemalt Mustjala kandi oma, olemus – ainus võimalus oma kohmetust varjata.
  • Maimu Berg, "Valge laeva pankrot" Sirp, 01.06.2007

• Ka kodustes majatalitustöödes paistab Saaremaa naesterahva osavus silma — iseäranis mis tubade sisseseadmist puutub. Peale välis- ja mitmesuguste meestööde on Saaremaa naesterahvas osav oma näputöös. Seesama naesterahvas, kes katust teeb, või hobuseriistu parandab, oskab ka väga hästi õmmelda masinaga, Soome telgedel kunstkangast kududa, kõiksugu väljaõmblusi teha, jne. On isegi neid maal, kes head muusikatundjad on orelil ja klaveril mitme hääles lauluviisid ja tantsu tükke mängivad, laulukoorisid juhatavad, ja kooriga kirikutes ja pidudel ette astuvad.
  • Artikkel "Saaremaa naesterahvas" ajalehes Saarlane, 1921 nr 45; cit. via: Vera Poska-Grünthal, "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 20

Luule

Mõeldi ülal: taevast saata
inglit naeruks tal ei saa,
ja siis ühel päeval, vaata,
jumal lõigi Saaremaa.

Saaremaa niisama paese,
aga naeruks hiidlasel'
ta lõi sinna naljavaese,
aga tööka saarlase.

• Juhan Smuul, "Vanasti kui maailm loodi", libretost Gustav Ernesaksa ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul)