Sarah Kirsch

Sarah Kirsch, 1976.

Sarah Kirsch (sünninimega Ingrid Bernstein; 16. aprill 1935, Limlingerode, Saksamaa - 5. mai 2013, Heide, Saksamaa) oli Saksamaa tõlkija ja luuletaja.

Luule

VALGETE KÄOORVIKUTE JUURES
pargis nagu ta käskis
seisan ma pajupuu all
sugemata vanaeit lehitu
ütleb kas näed ei ta tule

Ah ütlen mina ta ehk murdis jala
neelas mõne riista alla
tänavasillutis tõmmati järsku üles
või ei saanud ta oma naisest lahti
paljugi mis võib inimest takistada

Paju kõigutab end ja kägiseb
seegi võib olla et ta on juba surnud
oli nii kahvatu kui sind mantlihõlma all suudles
võib olla paju võib olla
loodame niisiis et ta ei armasta mind enam.

• Sarah Kirsch, "*Valgete käoorvikute juures...", tlk Debora Vaarandi, Looming 10/1968, lk 1543

Ümber mäe, ümber mäe
seitse varest lendab
Pole need üldse varesed
on minu seitse venda

Mõtlesid ainult söömast suurest
ära läksid õe juurest
Kuldlehma tapma nad tõttasid
ah nad naerda rõkkasid

Enne kui päikese juurde nad said
pimedaks jäid

Õhtul nüüd kui magama lähen
majas kustutan kõik tuled
vaatan kuidas mustad suled
lamavad valgel jäätanud lumel

• Sarah Kirsch, "Lumelaul", tlk Debora Vaarandi, Looming 10/1968, lk 1543

Tahtsin tappa oma kuningat
Ja olla jälle vaba. Käevõru,
Mis ta mulle andis, selle ilusa nime
Heitsin ma kõrvale ja viskasin ära
Sõnad, mis ma olin teinud: võrdlused
Ta silmadele häälele keelele.
Sättisin kokku tühjaksjoodud pudelid
Täitsin lõhkeainega, see peaks ta
Igaveseks eemale peletama. Et
Mäss oleks täielik,
Panin ukse lukku, läksin
Inimeste sekka, vennastusin
Igasugu majades, aga
Vabadus ei tahtnud suureks kasvada
See asi, hing, väikekodanlik killuke,
Mitte ainult ei pannud vastu, läks pehmemaks,
Tantsis, kui ma peaga
Vastu seina jooksin. Läksin
Maale kuulujuttude järele, mis
Rääkisid ta vastu, kogusin
Kolm köidet eksimusi, terve mapi
Ebaõiglusi, isegi valed
Lugesin üles. Päris lõpuks
Tahtsin ta lihtsalt reeta.
Otsisin teda, et plaan täide viia.
Suudlesin teist, et mu kuningaga
Midagi ei juhtuks.

• Sarah Kirsch, "Tahtsin tappa oma kuningat", lk 131, tlk Maarja Kangro, rmt: "Varietee", 2019

Kui olen majas, kus pole uksi,
Lähen aknast välja.
Müürid, müürid ja ei mingeid kardinaid.
Kus ma siis olen, et

• Sarah Kirsch, "Lahkuminek", lk 132, tlk Maarja Kangro, rmt: "Varietee", 2019

Tema kohta

• 1966. aasta sügisel on Saarikoski tulnud tagasi Rumeeniast, kus kohtus Ida-Saksa luuletaja Sarah Kirschiga. Reisi ja kohtumise mõjul on sündinud luulekogu "Laul laulult ära". Sarah ja Pentti on kokku leppinud, et kohtuvad hilissügisel Prahas. Vahetatakse õhinal kirju ja peetakse palju telefonikõnesid. Kodurahu huvides on Pentti palunud sõbrataril kirjutada "Hansa" restorani aadressil. Ühele Pentti kirjale on Marjukka laitmatus saksa keeles lisanud oma kommentaari: "Mina teie telefoniarveid ei maksa."

Pentti läks lahku ja abiellus minuga, aga Sarah Kirsch jäi meie ellu mitmeks aastaks. Mina maksin nende telefoniarved.

Sarah oli tolleaegse DDR-i populaarsemaid noori luuletajaid. Ta oli abielus. Penttile oli ta Kass ja ״Kassi" allkirjaga kirjutas ta ka oma arukad, alatisest kurvameelsusest hoolimata lõbu-sad kirjad, mida ta plikakese kombel lillede, pisarate ja südame kujutistega kaunistas.

Sarah'ga juhtus midagi. Veel 1967. aasta sügisel püüdis Pentti teda Soome kutsuda. Mis oli minul selle vastu, kuigi ma ei osanud arvata, kuhu mind selleks ajaks pannakse.

Reisist ei saanud asja. Selle asemel sünnitas Sarah järgmisel aastal poja. Pentti arvutas ja arvutas, kas laps ei ole ehk ühise Praha-reisi tulemus. Ei olnud kindlasti. Pentti oli pisut pettunud. Ta oleks meelsasti ka Sarah1 lapse isa olnud.

Siis saatis Sarah müstilise kaardi, kus teatas ääri-veeri, et töötab ühes elektrikombinaadis. Kas Sarah oli "tootvale tööle" saadetud? Pentti sepitses muidugi dramaatilise loo: Sarah oli jäänud sellega vahele, et kohtus Prahas salaja dekandentliku Lääne luuletajaga ja rikkus temaga abielu. Karistuseks kaotas Sarah oma positsiooni ühiskonnas. Pentti ei suutnud taluda mõtet, et Sarah võis sattuda raskustesse kellegi teise ja mitte Saarikoski pärast. (lk 31-32)

• Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012

• Noore Saksa DV poeedina otsustas Kirsch liikuda ametliku kursi suhtes vastuvoolu ja kirjutas assotsiatiivseid, ootamatute kujundiseostega, kõnekatkelisi luuletusi. 1977 oli Kirsch sunnitud SDV־-st emigreeruma, kuna oli kirjutanud alla pöördumisele kodakondsusest ilmajäetud Wolf Biermanni kaitseks. Kirschile peetakse iseloomulikuks oskust joonistada imelik ja lummav situatsioon välja väheste vahenditega, teinekord paari reaga. (lk 202)
  • Maarja Kangro, "Varietee", 2019