Mine sisu juurde

Setod

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Setud)

Setod on Setomaa põlisrahvas, kes räägib muidugi seto keelt, mis te's mõtlesite.


Proosa

[muuda]
  • Kummardud töösse süvenenult oma mensuli kohal ja viseerid kippreegli klaaside (nagu pikksilma) abil asjaomast maastikupunkti, kui korraga tunned liikva lõhna. Keset kõige puhtamat põlluõhku ja all kirgast lõokese laulu äkitselt liikva lõhn! Tõstad pea, vaatad ja ennäe: kaugel eemal logistab sõita setu; tuleb Petseri turupäevalt ja liikvahõngu veel suu-habe täis. - Teinekord toob setueit meile meie külakorterisse mune müügile. Ostame ära, keedame kõvaks ja paneme lauale. Nii kui koore katki lööd, tuleb liikva lõhn vastu! Setu ja liikva olid noil ajul lahutamatud, päris nii hukutavalt, et võis karta setu rahva väljasuremist. - Hiljem seal kandis kutsetööd tehes tuli venelastega juttu setu pulmadest. Need jutustasid, et suures setu maakülas lähikonnas joodud ühes pulmas mitu ämbrit viina ja terve puud liikvat ära. Ja mitte keegi polnud ära surnud. (lk 387)
  • Muidu peab imestama setude omapära säilitamist keset nii lämmatavat venesust, nagu neile seda peale surub usk-kirik, kool, naabrus, idavaim ja kuna neil mingit sidet ei ole eesti rahva kultuurilise läänelisusega. Setumehed käisid küll parvekaupa eesti aladel linu rabamas ja üksikult kaubakoormaga ringi liikumas, viies kausse müügile ja tuues kaltse kasule, kuid neid kõiki koheldi emamaal kui paariaid või kui pilkealuseid, tõmbamata neid ehtsa eestluse kosutavasse ja ülendavasse rahvuse sfääri. Ja setu sõitis jälle oma kodukülla tagasi - liikvat jooma, usinasti Petseris käima, nii kirikus kui laadapäevil, ja edasi kapselduma. Naised aga istusid kodus, ehtisid end välja minnes rahvariiete, sõlgede ja raskete hõberahakettidega ning ei õppinud iial vene keelt ära. Selle voorusega nad hoidsidki oma kodud lõpliku venestuse eest kindlad. Kuid seegi ei viinud kapseldumisest välja... ei toonud siit värsket rahvuslikku juurdevoolu. (lk 388)
    • Artur Adson, "Ise idas - silmad läänes", rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas - silmad läänes", 2010