Suurtükiväelane
Proosa
[muuda]- Kui teised olid läinud, ütles mees, kellega koos olime tulnud vaatluspunkti: "Roni sinna kääride taha."
- Ronisin ja asusin vaatama. Käärpikksilmade klaasidel oli peal mõõdustik.
- "Kui kuskil sähvatab, märgi üles, kus kohal. Niimoodi otsime nende suurtükke. Kahe tunni pärast aja mind üles."
- Nii nagu ta oli, lasi ta ennast langeda kitsale lavatsile.
- "Aga kui..." tahtsin küsida, kuid polnud enam mõtet. Mees magas.
- Vaatasin käärpikksilma mustavaisse klaasidesse. Kuskil paremal välgatas tuli. Mürsk õugas kõrgelt meist üle ja plahvatas tagapool. Aga kus oli sähvatanud? Missuguse joone juures?
- Ei, sõber, on vaja hoolsamalt vaadata. Oled ju nüüd rindesõdur! (lk 19)
Luule
[muuda] "Kui vana sa oled?"
"Või kes nüüd seda vanadust teab —
Ja kes neid kirikuraamatid näeb?
Aga Krimmi sõjas ma olin küll ka.
Kui Ingland käis Riia all laevaga,
Suurtükimees mina. Sääl andsin suurt häält!
Kui tagasi tulin, mõistsin mitut keelt."
"Hää küll, hää küll — nüüd näita keelt."
- Anna Haava, "Kas on veel rohtu, mis avitab?", rmt: "Laulan oma Eesti laulu", 1996, lk 108-110