Unni Lindell

Unni Lindell (sündinud 3. aprillil 1957) on Norra kirjanik, laste- ja noorsooraamatute ning arvukate kriminaalromaanide autor.

Mesilõks

Unni Lindell, "Mesilõks", tlk Heidi Saar, Pegasus, 2014

• Oma uurijatöös oli Cato kohanud palju mõrvareid. Nüüd tunneb ta ära selle frustratsiooni ja viha, mis paljudel neist on. Paljud mõrvarid on sümpaatsed. Vaiksed ja viisakad. Paljudel on psühholoogiline eitusmehhanism ja tihti eriline sära, mis kaitseb neid nende endi isiksuse eest. Cato oli neilt palju õppinud. (lk 99)
• Cato Isakseni silme ette tekkis üks pilt. Ta oli nii nelja-viiene. Ema jättis ta naabrile hoida. Oli talv ja ta nuttis. Aga ema ei tulnud teda päästma. Cato nägi, kuidas ema mantli sinine selg kaob. Ta mäletas seda kõikehaaravat tunnet, et maailm on lõppenud. (lk 113)
• Üle põranda jooksis suur ämblik. Äkki tekkis jälle see vastik tunne, seda juhtus aeg-ajalt, see oli tuttav. Tunne, et sa oled haavatav. Et see kõik kestab igavesti. Igavus, paigalseis. Nagu pikk lõputu pühapäev. Et miski ei muutu, mitte kunagi. See tunne oli kuidagi seotud Mariani lapsepõlvega. Ta üritas seda alla suruda, vahtides ämblikku. Ja aknast välja, umbekasvanud aeda, kus vanad õunapuud, põõsad ja kõrge rohi ruumi pärast võitlesid. Aknalaual lebasid mõned tolmunud kivistised ja teokarbid. (lk 163)
• Midagi peab ema ju aimama, mõtles Henning. Ema oma kummisaabaste ja plastkausiga. Kõik see oli nii põlastusväärne. Ta peab ju aimama, et Wiggo kasutas Helmer Ruudi autot. Ta peab ju aimama, et iga kord metsa poole suundudes läheb Henning Helmer Ruudi majja.

Täna pärastlõunal keeras ema ringi ja vaatas talle järele. Elutoas ripub pilt, kus Henning on viisteist ja Wiggo viis. Sellel pildil sarnanevad nad kohutaval kombel jäneste ja rebastega, keda Henning püünistes tapab. Usaldavad silmad, teravad ninad. Praegu magab Wiggo üleval oma vanas toas. (lk 196-197)

• Fanja kirjutab, et lein on kolmnurk, mis südames keerleb ja oma teravate nurkadega kriibib. See teeb väga haiget. Aga ajapikku nurgad kuluvad ja lõpuks muutub kolmnurk ümmarguseks. Ta keerleb, aga haiget ei tee. Lein on aeganõudev protsess. Kui palju läheb aega, enne kui jälle elada saab, sõltub mitmest asjast. Kuidas sind toetatakse ja millised on sinu võimalused. Kui sa näed, et ühel hetkel ületab rõõm sellest, mis sul olemas on, kurbuse selle üle, mis sul puudub. Kui sa suudad leinal minna lasta, siis on kolmnurga nurgad ära kulunud ja kerast sinu südames saab varandus. (lk 216)