Väino Karo

Väino Karo (sündinud 5. augustil 1947 Tartumaal Luunja valla Viira küla Vastse-Luksepa talus) on eesti laulja (tenor), luuletaja ning teatri-, kultuuri- ja kirjandustegelane.

"Alamlaulud"

Tsitaadid väljaandest: Väino Karo, "Alamlaulud", Tallinn: Põlevik, 1993.

Ma usun, maa tõesem on pühamast.
See puudutab eelkõige meid -
kõik sureb, kõik vakatab mühamast,
kui maailmast lõppeks ta leib.

Ma kirjutan südame tulega.
See elu hetk nõidust vaid on.
Ma kirjutan nõiutud sulega:
Need õied. See kivi. See konn.

• Väino Karo, "*Maast kirjutan südame tulega..." kogus "Alamlaulud" (1993), lk 5

Tahaks külvata tuult,
surra tormidest suurtest,
sõõrmeis ürgsuse hõng,
Suure Tõlluna taas tõusta
su mullast ja juurtest,
kuni katkeb see lõng.

• Väino Karo, "Hellus" kogus "Alamlaulud" (1993), lk 7

Öö kuuse varjus kahekümnes sajand
mets vaikus üksindus ning elu
roheline raamat vaiguste lehtede
ning karedate kaantega raamat
laman ja loen silmad pisaraid täis
kõik metsa ahjukartulite
suitsusauna ja muistsete pärast
öö kuuse varjus kahekümnes sajand

• Väino Karo, "*Öö kuuse varjus kahekümnes sajand..." kogus "Alamlaulud" (1993), lk 9

On jaamas rongitäis turiste,
kaugsõidureisijaid, aktrisse,
on arste, keemikuid, juriste ...
Ja äkki kleiditäis nartsisse.

Ja äkki kleiditäis nartsisse!

• Väino Karo, "Kleiditäis nartsisse" kogus "Alamlaulud" (1993), lk 12

Elame veel, Colas,
oma sõprade rõõmuks.
Mured on maha kantud,
kaotused kantud.
Pihud täis peekreid.
Naerugi mitmeks sõõmuks!
Piisavalt palju neist
mulle on antud.

• Väino Karo, "Elupõletaja" kogus "Alamlaulud" (1993), lk 15