Valts Ernštreits

Valts Ernštreits (sündinud 25. aprillil 1989 Riias) on Lätist pärit liivi luuletaja ja keeleteadlane.

Luule

Hommikul,
kui sa käid mööda tänavat
läbi kuumaks köetud linna plasma
ja mootorite fanfaarihelide,
minu droon
endiselt ja visalt
jälgib sind
ja järgneb sulle
terve tee
alates kodust
kuni lõpmatuseni.

Valts Ernštreits, "*Mu droon järgneb sulle...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 72

Kui tüdruk uinub,
sa seda üldse ei märka.
See juhtub nii õrnalt ja järsku -
ruumiväline rahu
saab sisemiseks vaikuseks,
ja seinad ei hinga enam,
seinad tarduvad
ja kuulavad pingsalt
tüdruku kergeid hingetõmbeid,
rinna kerkimist ja
vajumist,
sisse ja välja hingamist,
unenägude vaheldumist
ja sõrmeotste õrna
värinat.

Kõik on ükskõik,
kui tüdruk uinub.
Ja sina ei märka
seda sugugi.

Valts Ernštreits, "*Kui tüdruk uinub...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 73

Inimene vahel soovib
olla vedur,
lasta ennast putitada
ja õlitada,
ära remontida, kui vaja,
ja siis libiseda mööda sirgeid rööpaid
nagu sõiduplaanis kirjas,
lastes kõige eest vastutada
raudteedispetšereil;
...
Ühesõnaga inimene
vahel kohe sugugi ei soovi
olla inimene.

Ja seda peaks nagu aktsepteerima.

Valts Ernštreits, "*Inimene vahel soovib...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 74

Need suurepärased värvid -
kui paljud püüavad neid jäädvustada
ülestõstetud kätega,
seistes ühel jalal,
hoides loojuvat päikest pihkudes,
laiutades käsi nagu kajakatiibu,
tantsusammul,
käte peal seistes,
lamades rannaliival,
lastes päikesel läbi tuules lehvivate juuste paista,
püüdes sättida päikest kaadris pea kohale —
...
"Kas sa mäletad, kus see oli?"
"See oli päikeseloojangus."

Valts Ernštreits, "Päikeseloojangus", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 75

Kogu maailm täis
nähtamatuid
ja arusaamatuid helisid,
kuid meie samal ajal vahime
jäätuvat akent ja samuti
maname endamisi:
külm,
talvetardumus
ja vaikus;
külm,
talvetardumus
ja vaikus.

Valts Ernštreits, "*Sügavail veebruariöil...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 76

Pole ühtset arusaama sellest,
mida peale hakata ajaga -
kuidas seda õigesti parajaks teha;
kuidas katki murda hetki,
hävitada minuteid,
hõõruda sekundite puru
veel peenemaks tolmuks;
mida hakata peale liigsete tundidega,
mis jäävad üle,
kui kõigi vanade töödega on ühel pool
ja ei taha alata midagi uut
...
Käi,
kuhu tahad.

Valts Ernštreits, "*Pole ühtset arusaama sellest...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 77

Intervjuud

Mitu liivlast on kogu ajaloo jooksul jõudnud teadusdoktori kraadini?

Seda on väga raske öelda. Aga teada on, et liivi teemadel on kaitsnud liivlaste hulgast doktorikraadi kaks inimest.

Renate Blumberga kaitses aastal 2002 oma väitekirja liivi materjalidest Soome kogudes, käsitledes viimast 150 aastat liivlaste ajaloost. Ta sai selle uurimuse eest Lätis väga tähtsa «Spidola» kultuuriauhinna. Ja teine olen mina, kirjutasin doktoritöö liivi kirjakeele kujunemisest.

Novembri algul tõlkisite liivi keelde Riias Läti presidendi Andris Berzinši kõne ja novembri lõpus Tartus Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne. Mõlemad esinesid seoses liivi aastaga. Kui tähtis on liivi elule presidentide osalemine?

On ikka tähtis! Tegelikult on see esimest korda, kui liivi asi jõuab ametlikult presidentide tasemele. Presidentide osalemine töistel üritustel, mis on suunatud liivi kultuuripärandi uurimisele, näitab Eesti ja Läti riigi suhtumist. Ma arvan, et see on liivi keele ja kultuuri aasta üks suurimaid saavutusi.

Millest see tuleb, et kuigi rahvas on hääbunud, ei ole liivi keelel lõppu paista?

Lõpupunkti ei tulegi. See on kogu liivi asja põhiparadoks ja seda tasuks päris tõsiselt uurida. Ma kujutan ette, et liivlaste puhul on liivi keel väga tähtis osa identiteedist – nii et see ongi üks põhjusi, miks on liivi keel nii kaua säilinud.

Väga selgelt on minus liivlast kaheksandik, millegipärast olen valinud enda identifitseerimiseks just selle osa oma sugujuurtest. Mu isapoolne suguvõsa on meesliini pidi liivlased, ainult et isapoolne vanaema oli Latgalimaalt. Muide, pea iga teine lätlane võib oma sugupuus leida liivlasi.
Eesti on teises olukorras, sest eestlastel on oma riik. Pärast Teist maailmasõda püsis liivlaste arv võrdlemisi stabiilne, aga hakkas 1970. aastatel väga järsult langema. Küsimus on ainult ühes põlvkonnas.

Kui vaadata soomeugrilasi, kes elavad Venemaal, siis on näha, et keele kadumise protsess ei võta aega sajandeid. Lõppfaas võib olla väga kiire, eriti tänapäeval, kus piire ei ole, inimesed liiguvad ringi ja muudavad elukohta.

Eesti president väljendas teie tõlgitud kõnes muret muu hulgas mulgi keele hääbumise pärast. Minul on kahju, et tartu keel ehk tarto kiil on elavast kasutusest kadumas. Mida soovitate mulkidel ja tartlastel oma iidse keele elushoiuks ette võtta?

Kõigepealt tuleb leida keele kasutamise väljundid. Tarvis on tekitada keele kasutuskeskkond. Internetis saab mõndagi korda saata, kas või jututubades või portaalides. Hea oleks välja anda aabits.

Iirlased kasutavad iiri keele säilitamiseks head mõtet: Dublini pubidesse kogunevad teatud kellaaegadel inimesed, kes oskavad ja tahavad rääkida iiri keelt. Nii tekib kord või paar nädalas keelesaar.

Tänavu ilmus Lätis kakskeelne luuleraamat "Kuidas soolavad liivlased", kus on loomingut 20 luuletajalt. Peale minu on luuletusi veel kolmelt liivlaselt, ülejäänud on läti, eesti ja soome autorid. Luuletused on tõlgitud läti ja liivi keelde. See on mulle väga südamelähedane raamat.
Minu liivikeelseid luuletusi on avaldatud siin-seal. Aastal 2003 ilmus mu lätikeelne luulekogu "Inter/rational". Nüüd, novembri lõpus sain meili Liivia Viitolilt, kes on kokku pannud kogumiku minu luuletuste eestikeelseid tõlkeid. Ma loodan, et see ilmub varsti raamatuna.

Liivikeelseid luuleraamatuid on avaldatud seni ainult neli: Korli Stalte luulekogu aastal 1924, minu koostatud läti- ja liivikeelne antoloogia aastal 1998 ning tänavune läti- ja liivikeelne 20 luuletaja raamat ning samuti tänavu ilmunud eesti- ja liivikeelne "Ma võtan su õnge, tursk!" Valli Helde tõlgetega.

[Ehetest:] Üks põhimõte, mida ma üritan järgida, on see, et kui juba midagi on, siis peab see olema näha. Et kui on sõrmus, siis peab see olema sõrmes ka nähtav. Kui juba, siis juba.

Näiteks selle suure spiraalidega sõrmuse ostsin Saksamaalt. Kui tähelepanelikult vaadata, siis selgub, et see on keeratud vanast hõbekahvlist. Kui ma seda nägin, ei saanud ma jätta ostmata. Minu meelest on see üks parimaid taaskasutuse näiteid.

Portaali livones.lv lõime viis aastat tagasi selle pärast, et kuskilt oleks kontsentreeritud kujul võimalik saada infot liivlastest. Me üritame näidata seal ka võimalikult palju aktuaalseid asju. See on üks järjekordne vabatahtlik töö liivi asja hüvanguks.
[Liivikeelsest aabitsast:] Aabitsa käsikiri valmis Korli Staltel ilmselt 1938. aastal. See jäi aga välja andmata, ei olnud isegi kaua aega teada, et käsikiri on olemas. See tuli täitsa juhuslikult kuus aastat tagasi välja. Esitlus on detsembri lõpus.

- Raimu Hanson, "Teadusdoktor käib mööda liivi radu", Postimees, 09.12.2011

Välislingid