"Muidugi," vastasin ma ja kuulsin teda toru teises otsas ohkavat.
"Milles asi?"
"Ma olen lihtsalt närvis. Mul on tunne, nagu oleksin ma jälle koolis," vastas Kojima. "Kui ma kutsusin tüdrukut esimest korda elus kohtamisele, siis, noh, kirjutasin ma midagi kavandisarnast selle kohta, kuidas vestlus võib kulgeda."
"Kas sa kirjutasid täna ka kavandi?" küsisin ma.
Kojima vastas tõsiselt: "Oh ei. Aga ma tunnistan, et kaalusin seda."
