[Vida Winter kirjas Margaretile:] Mind ei vaeva mitte tõearmastajad, vaid Tõde ise. Missugust abi, missugust lohutust sisaldab Tõde - võrreldes mingi looga? Kui tore on Tõde näiteks südaöösi, pimeduses, siis, kui tuul möirgab korstnas nagu karu? Kui välk lööb varjudesse magamistoa seinal ja vihm koputab oma pikkade sõrmeküüntega vastu akent? Ei. Kui hirm ja külm teevad sind su oma voodis kangeks nagu kuju, siis ära oota, et jäik ja lihatu Tõde sulle jooksujalu appi tõttab. Siis vajad sa mingi loo lopsakat lohutust. Vale vaigistavat, äiutavat turvalisust.
