Wolfe'i jaoks polnud selles mitte midagi erilist, et ta kas ise või koos ühe või mitme abilisega, keda me kasutasime, meetmeid tarvitusele võttis, ilma et oleks selle üle minuga aru pidanud. Ta väitis, et mina töötavat paremini siis, kui tean, et kõik sõltub minust. Tegelikult aga armastas ta efekti, mis tekib, kui eesriide avanedes tuleb nähtavale tema ise täies hiilguses, elus hüljes nina otsas.
Rex Stout, "Liiga palju naisi", tlk Tiina Tiiman, Elmatar, 2011, lk 162-163
