Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/23

• Öösel luhta katnud udu langes järsku alla, muutudes kastepärliteks, mis püüdsid veel päästa luha närtsinud ilu. Ja tõesti, luht lõi sädelema — mitte üks, mitte kümme, vaid miljonid tillukesed päikesed. Igas udupisaras peegeldub hiiglasuur taevane ema otsekui peeglis. Ja iga kastepiisk sätendab kas või hetke nagu kalliskivi. Siis aga kaob, ning keegi ei tea, kas ta sureb rõõmsalt, olles näinud päikese, võimsa eluandja palet.
  • Ieva Simonaitytė, "Šimoniste saatus", tlk Mihkel Loodus, 1977, lk 113