Ja et õpetaja ütles vahel asju, mis tundusid sulle imelikud. Tal oli tavaks öelda, Radio-Paris valetab.
Veel ütles ta ühel hommikul klassipäevikut avades, Teie klassiõde Louise Coheni täna ei ole, homme ta ka ei tule. Ta lisas pärast vaikust, Lapsed, ärge teda unustage.
Tol päeval olid sa õhtusöögilauas mossis. Su ema imestas selle morni ilme üle, sa rääkisid ja ka onu Jean kuulas, kuidas Louise - klassiõde, kellest oli ühtäkki saanud su parim sõbranna - oli sulle head aega ütlemata koolist ära läinud. Maryse vastas kiiresti, et küllap läks ta maale vanaema juurde. Onu Jean vaatas, kuidas sa tindiplekilise taskurätiga silmi pühkisid ja lisas rahulikult, Sooja lehmapiima jooma ja värsket õhku hingama.
Üsna pea läks maale Anne-Lise Frankel. Ja seejärel Sarah Blumenthal.
Annie Saumont, "Seife aus Paris" proosavalimikust "Aeg elada ja teisi jutte", tlk Maria Esko, LR 33-35, 2018, lk 14-15
