Sonja vaatab kirja. Kägardab selle siis kokku ja viskab prügikasti. Nüüd lebab see postkaardi peal. Mustade tähtedega käkras kiri lebab seal kanarbikupildi peal. Raske on leida isiklikule kehale sobivaid riideid, ja raske on sobitada oma keelt inimestega, keda sa armastad, mõtleb Sonja, vaadates aaloetaime, mis Mollyl kotis oli. "Ma võtan iga päev ühe lehe ja lõikan katki," rääkis Molly. "Ja hõõrun tükkidega nägu. See niisutab ja rahustab."
Dorthe Nors, "Peegel, õlg, suund", tlk Ene Mäe, Tallinn: Eesti Raamat, 2023, lk 71
