Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/mai/6

Jälle unõnägo täämbä üüsse. Maa es kõnõlõ inämb inemisega.
Virguda hiitümisega ja olla’ katõvaihõl, kuna tuu juhtus,
kas sõs, ku koolõs viimäne inemine, kiä mõist üteldä vällä sõna
"pärnaõietee|lõhmussõhäitsmetsäi" vai joba varramba.

Terve mu iho kisendäs: vällä!
Ma joosõ ihoalastõ uma elotusõ trepi pääle ja saisahta.
Lumõkibõnit satas mu näo, mu pall´a iho pääle,
tunnõ egä kibõna külmä pututust ütsilde,
egä tuu ütsik pututus om ku kipõn luutust.
Ma olõ eloh, maa viil kõnõlõs inemiisiga,
kiil, midä passi ei keeleski nimmada, eläs viil.

• Triinu Laan, "Lõhmussõhäitsmetsäi", Sirp, 03.02.2023