Ükssarvikud olid peategelased keskaegsetes loomaraamatutes ehk bestiaariumites. Varauusaegses teaduskirjanduses olid nad samuti kesksel kohal, kuid eeskätt seetõttu, et üha enam kaheldi nende olemasolus ja ka sarve imettegevas jõus. Ükssarviku sarve pulber oli tollal ihaldatud ja kallis ravim, mida müüdi ka siinsetes apteekides. Tartu Ülikooli raamatukogus on hoiul enamik tuntud 16.–17. sajandi loodusteaduslikest ükssarvikuid käsitlevatest raamatutest. Nende seas ka prantsuse arsti ja kuningas Louis XIV apteekri Pierre Pomet' teos ravimite ajaloost.
