Torm on vaikinud; täna oli aasta esimene päikesega päev. Vaatlesin mõtlikult, kuidas ta ronis lumiselehorisondile ja kiirustas külmetades läände. Kraadiklaas näitas -38° C. Ega midagi... Võtsin kalendri ja lugesin igavusest päevi: neid sai kuussada viiskümmend üheksa. Ja äkki tuli mulle meelde, et olen ju täna saanud taas aasta vanemaks - tähtsusetu, naeruväärt seik. Pole enam küpsemist, kasvamist, arengut. Ah! või siiski on? Jumal teab.
Raimond Kaugver, kiri Sigrid Kurvisele, Vorkuta, 25. veebruar 1948, rmt: R. Kaugver, "Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944-1949", koost Eneken Laanes, 2020, lk 217
