Viljar Lubi

Viljar Lubi (sündinud 8. juunil 1977) on Eesti diplomaat ja riigiametnik. Alates 2021 aastast on ta Eesti suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis.

Kõned, sõnavõtud ja kirjutised

Eduka majanduspoliitika alus on äriline riskijulgus. Paraku ei ole maailm enam nõnda etteaimatav ja turvaline, kui veel viis aastat tagasi olime harjunud. Aga majanduse alustõed sellest palju ei muutu. Kas see tähendab, et peaksime muret tundma vähese riskijulguse pärast meie majanduses?
Eesti on ennast maailmas pikalt brändinud riigina, kus tänu meie väiksusele on ligipääs otsustajate juurde lihtsam ja tee nendeni lühem, mistõttu oleme ka kiiremad ja paindlikumad vajalike otsuste tegemisel. Ehk võõrsõnaga öelduna: oleme agiilsed.
Väga paljud edukad riigid, sageli just väikeriigid nagu Iirimaa ja Singapur, suudavad keskenduda maailmas toimuvatele muutustele ja kasutavad kärme ja otsustava reageerimise kaudu maailmas toimuvaid muutusi äärmiselt tulemusrikkalt ära. Hea majanduspoliitika tagab neile riikidele keskmisest kiirema kasvu, viies neid absoluutsesse maailma tippu.
Ühendkuningriigi valitsuse vaieldamatult kõrgeimad prioriteedid on tervishoid ja haridus, kuhu suunati kahe kolmandiku ulatuses täiendavat raha. Aga üldises majanduslikus vaates võib eelarve võtta kokku kolme valitsuse pidevalt korrutatud sõnumiga: invest, invest, invest! Ilma investeeringuteta taristusse, innovatsiooni ja energeetikasse majanduskasvu ei järgne.
Vestlustest ettevõtjatega tuleb selgelt välja soov, et valitsus peaks tegema kiireid, samal ajal mõistlikke otsuseid, sest otsuste kiirus ei tähenda, et neid peaks tegema kogu aeg. Vahepeal on otsuse mittetegemine, riiklik mittesekkumine veelgi parem, eriti mis puudutab regulatsioone.

Ühendkuningriigi ettevõtted näevad, et regulaatorid (riik) ei võimalda firmadel võtta riske, mis on aga innovatsiooni edendamise põhieeldusi. Võimalikuks väljapääsuks on, et sektori arengut ei suuna niivõrd regulaator, kui selge ambitsiooni ja nägemusega teemat kureeriv ministeerium, mille tiibu saab regulaator iseseisva organina piirata. Kuid tugev "teemaomanik" on tihti puudu.

Arengut peab juhtima soov kasvada, mitte riskidest tulenevad võimalikud ohud.
Energeetika vallas, eriti roheenergias, oodatakse tulevikku vaatavaid otsuseid. Ettevõtjad soovivad, et valitsus võtaks rohkem riske roheenergia pakkumise kujundamisel, sealhulgas riskide kandmisel, sest paljud tulevikutehnoloogiad vajavad roheenergiat ja palju.

Ilma pakkumiseta ei tule ka nõudlust ehk investeeringuid, mis seda täiendavat energiavõimet kasutama hakkavad. Praegune nõudlus ei saa olla piiriks ja kauged aastate taha antavad lubadused ei ole investeerimisotsusteks piisavad, riske peab võtma ka riik. Energeetikaga sarnane loogika kehtib ka näiteks kliimatehnoloogiate juurutamisel.

Valitsus ei saa makse "peita", eriti mis puudutavad ettevõtlust. Näiteks järgmisel aastal tõstetav maks kapitalile (capital gain tax) lööb Ühendkuningriigi valitsusele tõenäoliselt tugevalt vastu näppe. Kapital on mobiilne, ettevõtjad kolivad mujale.
Brexiti-järgse ühiskonna ootus on vähem immigratsiooni. See on paljud Ühendkuningriigis tegutsevad ettevõtted pannud raskesse olukorda, sest ilma hea talendipoliitikata on raske kasvada ja illegaalse immigratsiooni piiramine ei võrdu hea talendipoliitikaga.
Need ettevõtjate soovid ei tule ka meile Eestis kuidagi uutena. Vastupidi, see näitab, et konkurents hea ärikliima pärast on globaalne ja ei ole tegelikult suurt vahet, kas oled suur või väike või millises maailma sopis sa asetsed. Globaalmajanduses on enamik riike väikesed.
Mis aga kõige olulisem, ettevõtjad arvavad tihti, et valitsused ei võta neid tõsiselt ega saa aru nende tähtsusest iga riigi ühiskonna ja majanduse arengus. Varasemalt tööpostilt meenub, kuidas jõudsime tollaste turuosalistega nii avalikust- kui ka erasektorist üsna kiirelt ühise arusaamani välismaise riskikapitali meelitamisel Eestisse, et meie vajame neid rohkem, kui nemad vajavad meid. Ja sellest tulenesid meie otsused regulatsioonide, seaduste jm muutmisel.

Tundub, et sellise mõttemalli, et hea tuleviku nimel peab pingutama rohkem kui konkurendid, juurutamine majanduspoliitikas laiemalt tagab edu. Eriti väiksele ja agiilsele riigile nagu Eesti. Meie vajame neid rohkem, kui nemad meid.

Kuigi oleme hakanud ehk ise kahtlema valitud poliitikates (nagu näiteks rohepoliitika) ja riigid soovivad rohkem käsijuhtida ning ülepiirilised investeeringud on pigem hangunud, siis tahe ja raha pole maailmast kadunud ja nende aktiivne hõlmamine ning paindlik rakendamine oleks nii Eesti kui meie heade partnerite brittide suur võimalus. Just praegusel ajahetkel.
- Viljar Lubi, "Briti ettevõtjad ootavad valitsuselt julgeid otsuseid", ERR, 14.11.2024

Eesti on jõudnud soliidsesse ikka. Oleme kasvanud rahvana suuremaks ning käinud sotsiaalsete trendide ja moodsate demokraatlike riikide arengutega käsikäes. Oleme jõudnud majanduslikult arenenud, kui mitte päris rikaste, siis juba heal järjel olevate riikide perre. Oleme leidnud endale hulganisti sõpru, sest kiiresti muutuvas, kahjuks küll ohtlikumaks muutuvas maailmas on sõpru hädasti vaja. Meil on seega väga palju, mille üle uhke olla.
Eesti ja kõik meie liitlased, Ühendkuningriik eesrindlikult nende seas, jätkame Ukraina toetamist kuni nende võiduni Vene agressorite vastu. See ei saa olla kellegi teise mure, sest meie ei tahtnud omal ajal, et ka meie võitlused ei oleks vaid meie mure.
Koos oma briti sõpradega oleme näidanud jätkuvalt eeskuju vaba maailma põhimõtete kaitsmisel. Me ei väsi kunagi! Sest kaitseme seda, mida armastame ja meie armastame Eestit.
- Viljar Lubi, tervitus Eesti Vabariigi aastapäeva puhul, Eesti Hääl - Estonian News/Facebook, postitus 23.02.2024

Välislingid