Karikas

Allikas: Vikitsitaadid
Redaktsioon seisuga 30. märts 2021, kell 15:50 kasutajalt Risto Rekola (arutelu | kaastöö) (Pilt)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
17. sajandi alguse hõbekarikas ümara kabja, ümmarguse pungise ja poolkeraja kupaga, mida kaunistab alusel metallpealis

Piibel[muuda]

Ära vaata veini,
kuidas see punetab,
kuidas see karikas sädeleb,
hõlpsasti sisse läheb:
see salvab viimaks maona
ja mürgitab otsekui rästik!


  • Puhasta enne karikas seestpoolt, et see ka väljast saaks puhtaks!
  • Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest. Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.
  • Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
11 Jeesus ütles siis Peetrusele: "Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?"


Luule[muuda]

Kümme sõrme vormib karikat varjude tarvis.
Mu õmblused sügelevad. Mis siis enam muud.
Olen varsti niisama hea kui uus.

  • Sylvia Plath, "Kivid", rmt: "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 27-29


Rohtlaande ringutand mets enda, avali pihud ja süli.
Meelitab ekslema endasse jalgu ja laule mu nõnda,
mähkuma väänlevi liaanesse, rippuma oksil kui leekiv-verevad õied,
heituma heliotroopide lõhna kui ududest küllastund tiiki,
lamama sulgiste peekrite põhjas kui kastepiiskade mürk.

  • Ilse Lehiste, "Painaja", rmt: "Noorest peast kirjutatud laulud. Luuletusi aastaist 1938—48", 1989, lk 11
Vikipeedias leidub artikkel