Kullerkupp
Kullerkupp (Trollius) on õistaimede perekond tulikaliste sugukonnast. Perekonna tüüpliik on harilik kullerkupp ehk kullerkupp, erekollaste kerajate õitega armastatud lill.
Proosa
- "Säh, hammusta veel," käskis Liisi poissi, kui selle suu hakkas tühjaks saama. "Söö kohe!"
- "Söö ka ise," käskis poiss vastu.
- "Eks mina saa teda muidugi," vastas tüdruk.
- Seda mõistis ka Joosep ja sellepärast vajutas ta hambad ikka julgemini värskesse saia. Samal ajal kõndis Liisi tema ümber ja korjas lilli, ikka jaanikanne ja kullerkuppe, kullerkuppe ja jaanikanne, mida kattis juba õhtune vilu kaste.
- A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" I, peatükk 34
- Ma pole unustanud, et nende lõhn on teisest maailmast ega seda, et hoolimata inglitiibade sulesusest, ma neid kujutlesin nii kergeina ja läbipaistvaina nagu kullerkupu õislehti. Pole kevadet, kui ma pole käinud kullerkupul ega nuusutanud neid. Lõhn paraku on aga nii kerge, et teist korda hingates teda ei taju, minu sõõrmeile teda polegi toas, vaid ainult õie sees. Nende pudenemine on kurvemaid asju maailmas ja ma mitu aastat olen pühkinud kokku õislehed, hoidnud seni, kui neil pole enam õiget värvi ja mul veel ainult teadmine, et nad olid.
- Uku Masing, "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 21
Luule
Kullerkupp -
ilusam lillenupp!
Päikese kuju ja kuld,
leegid ta tuju ja tuld.
Tuleb eesti neiu, nopib, rõõmul rind:
pärja keskele ta paneb sind!
- Juhan Liiv, "Kullerkupp" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 261
Kui kummaliselt kiivitajad kurtsid...
Hall taevas. Pilvedeta hall.
Paar kullerkuppu. Mahajäetud hurtsik
ja kiivitajad suure taeva all.
- Leelo Tungal, "*** Kui kummaliselt kiivitajad kurtsid" (1964) kogus "Kummaliselt kiivitajad kurtsid. Luuletusi 1962-1965".
Oh ehmatust, oh jahmatust!
Nad räägivad kui raamatust –
kõik õrnad õienupud,
kõik pärnad, pajud, pihlapuud.
Ja seal need kuldsed kiljasuud –
need on ju kullerkupud!
- Betti Alver, "Läbi lillede" kogus "Tähetund", lk 116
Heinast kutsuvalt viipas
kelluka lilla nupp.
Lausa kilked lõi valla
varane kullerkupp.
- Milvi Seping, "Lilled" (1959), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 53
Sooäärsel õitsevad nüüd kullerkupud
ja laotus kuldset tolmu puistab alla.
Jalg niiduradu enam sul ei talla,
sa silmist saadik kullendusse upud.
Ja ikka jälle vastsed õienupud
kui kuldsed karikad end löövad valla.
Kas päike tühjaks neisse end ei kalla?
Sooäärsel õitsevad nüüd kullerkupud.
- Kalju Kangur, "Kullerkupud" (1979) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 94
Astusin kastepiisku mööda,
linnulaulude redelit.
Kurekatlad kõlisesid,
pääsusilmad päevitasid,
kullerkupud kumasid.
Küll olid päeval pikad rajad.
- Helgi Muller, "*Haarasin kinni päeva turjast", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 17
