Leib

Allikas: Vikitsitaadid
Redaktsioon seisuga 23. mai 2021, kell 21:34 kasutajalt Pseudacorus (arutelu | kaastöö)
Peenleib
Anders Zorn, "Meie igapäevast leiba" (1886)
Charlotte Mannheimer, "Leivategu" (1895)
François Barraud, "Natüürmort veinikarahvini, leiva ja prillidega", u 1930

Leib on rukki- või nisu- (harvem muust) jahust valmistatud tainast küpsetatud toit.

Piibel

  • Ja kui ta oli nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd paastunud, siis tuli talle viimaks nälg kätte.
3 Ja kiusaja tuli tema juurde ja ütles talle: "Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid saaksid leibadeks!"
4 Aga Jeesus vastas: "Kirjutatud on:
Inimene ei ela üksnes leivast,
vaid igast sõnast,
mis lähtub Jumala suust."


Luule

Soe saun ja lõhn nii armas. -
Tühi kõht. - "Kas soovite,
külamees, vast sooja leiba?"
Murdis tüki minule.

Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
perenaine tasane.

  • Juhan Liiv, "Rändaja" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 43

Proosa

  • Mis saab olla veel hõrgutavam kui värske, kuum röstitud leib või ja suitsuheeringa pastaga, aga ka ilma selleta?
    • Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996), lk 14
  • Seadus, oma majesteetlikus võrdõiguslikkuses, keelab rikastel samamoodi kui vaestel magada sildade all, kerjata raha või varastada leiba.
    • Anatole France, "Le Lys Rouge" (1894; "Punane Liilia", eesti keeles 1968)
  • Mattias võttis Annal käest kinni ja nad lippasid väravast välja. Kohe oli pakane neil kallal, aga ka nälg, tundus, nagu poleks nad kunagi söönud mingeid pannkooke ega saanud mingit leiba.

Allikata

Vanasõnad

  • Agan leiva jätk, humal õlle jätk.
  • Agan leivajätku, humal õllejatku.
  • Aganik on kevadine leivakast.
  • Aganik peab kehva aitama.
  • Amet ei küsi leiba.
  • Amet kõik, mis leiba annab.
  • Ametmees leiab leiba igal pool.
  • Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa).
  • Annaks sõbralle kooki, aga enesel ei ole leibagi.
  • Ega leib ole võsast võetud ega kase oksist katkutud.
  • Ega sõda soola, leiba too.
  • Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud.
  • Ei ole töid, ei ole leiba.
  • Ennem olgu valge leib ja must hein kui valge hein ja must leib.
  • Ette söödud leib on kibe.
  • Hakkaja (osav) kisub kivistki leiba välja.
  • Homseks hoia leiba, aga mitte tööd!
  • Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
  • Kel amet, sel leiba.
  • Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan.
  • Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab.
  • Kes karja ei kaitse, see leiba ei maitse.
  • Kes tööd teeb, leiba leiab.
  • Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit.
  • Kosuta põldu, siis annab leiba.
  • Kui kõht täis, ei maitse leib.
  • Kui küüt kurdab, on leib otsas.
  • Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid.
  • Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog.
  • Kui töö lõpeb, lõpeb leib.
  • Külaleib magusam kui oma.
  • Küll leib saab sööja, sai sõtkuja.
  • Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua.
  • Lahti lõigatud leib (viilukas) ei kasva enam kukku.
  • Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
  • Leib vaese sai.
  • Leib vanem kui meie.
  • Lihata võib elada, ei leivata.
  • Linna saia sarved paistavad silma.
  • Luu liha valijale, koor leiva algajale.
  • Magades ei leia keegi leiba.
  • Mesileib minnes, saiakakk saades.
  • Mida higisem nahk, seda magusam leib.
  • Mida madalam maja, seda magusam leib.
  • Oma leib kõige magusam.
  • Oma leib toidab, oma ramm toedab.
  • Oma teenitud leib on magus.
  • Oma teenitud leival on saia magu.
  • Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba.
  • Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti).
  • Parem 9 sõrmega süüa ise leiba kui 10 sõrmega kroonukuube kanda.
  • Parem kooruke huule käes kui kakuke tuule käes.
  • Parem omad aganad kui võõra selge leib.
  • Parem paluke leiba kui paha sõna.
  • Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis sügisel.
  • Parem viis viljaga kui kuus näljaga.
  • Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba.
  • Pisut lapsi, palju leiba.
  • Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure.
  • Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba.
  • Saia ei saja taevast maha.
  • Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta.
  • Seitsmest ahjust juba leiba söönud, kaheksas karask veel katsumata.
  • Sepik sööb vana leiva ära.
  • Sepp sööb selget leiba, selgemat veel sepa naine.
  • Soojalt suhu, palavalt parda.
  • Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib.
  • Sool, leib teeb paled punaseks.
  • Tee tööd higiga, sööd leiba himuga!
  • Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse.
  • Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks.
  • Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane.
  • Tühi kõht teeb leivale saia magu.
  • Usinus toob leiba, laiskus nälga.
  • Vaene on rikka leiväkõrvaline (roog).
  • Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks.
  • Varastatud leival veri sees.
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku.
  • Virk käsi leiab igal pool leiba.
  • Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib.
  • Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema.
  • Võõra leib valus süüa.
  • Võõral laudil leib kõrges.
  • Ära laida leiba ega kiida kõhtu!
  • Õhuke ostetud leib, väikene väljast saadud.
  • Ühe surm, teise leib.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel