Vend
Proosa
- Timo. Õnnetuid Jukola pojukesi! Ja seitse tükki! Mis peame nüüd tegema?
- Lauri. Küll ma tean, mis teen.
- Juhani. Mina niisama. Igaüks nuga kurku!
- Timo. Ära põrgu pärast!
- Juhani. Mu puss, mu välkuva teraga puss! Verd lasen, nii et lainetab.
- Aapo. Juhani!
- Juhani. Joosku üheksainsaks lombiks seitsme mehe veri ja upume siis üheskoos punasesse merre, nagu uppus kord kogu "Vana testamendi" rahvas! Kus on mu pahkpea-puss, kõige, kõige lepitaja?
- Aapo. Taltsuta oma meelt!
- Juhani. Teelt ära sina mu eest ja lõpp sellele neetud elule! Puss siia!
- Aleksis Kivi, "Seitse venda". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 244
- Valdar meenutas endale, et räägib surema määratud mehega ja vastas nii ausalt, kui teadis vastata:
- "Ta püüab sind päästa, vabastada, vabaks osta - ja on valmis maksma kallist hinda. Mida mina ei saa lubada. Tahaksin, ma ei salga, sest sa võid ju olla lollpea, aga sa oled mu vend ja ma ei ole unustanud ei noid jänesenahast sääriseid ega seda, kes tõrvas tookord mu paati. Muide, ka seda mitte, et sa panid alati parimad õunad oma taskusse, kui ma olin veel liiga madalat kasvu mees, et ise puude otsa ronida või viljadeni küündida," Valdar naeratas veel viltusemalt kui tavaliselt, "kuid sa olid tookord mu vend ja oled ka täna. Et sa tegid ise oma valiku ja ma ei takista ega muuda seda, et mul on kahju sind kaotada. Nii lihtsalt on. Ja saab olema valus emale veel ühte surmauudist viia.
- Aga Anno - võib minna aega, enne kui ta mulle andestab. Selle, et ma lasin sul su tee lõpuni käia. Või võib minna aega, enne kui ta mõistab, et see oli sinu enese valitud tee." (lk 171)
- Triinu Meres, "Kuigi sa proovid olla hea", 2019
Luule
Kõmagu nüüd kõigi kaelad,
Lahti löön kui laulu paelad,
Lauldes seitsme venna võimust.
- Toukola poiste pilkelaul, rmt: Aleksis Kivi, "Seitse venda". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 32
Vend on nii väike, sündis alles talvel,
kuid nagu täismees sirgelt istub maas.
Nüüd tuleb hoolega mul olla valvel,
sest kui ta kukub, siis ta haiget saab.
Kaks hammast suhu kasvanud on vennal
ning suure nutuga neid tuleb veel.
Teeb päevas mitu korda märjaks ennast
ja ise naerab minu pahameelt.
...
Mu kallis vend on ikka minu juures,
küll süles, voodi peal ja vankri sees.
Ma juba mõtlen, kui ta kasvab suureks...
Ma olen komnoor, tema pioneer.
- Ilmi Kolla, "Mina hoian väikest venda", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 22
Mul on meeles, kuis su elu algas
hällistki sind mäletan ma veel
Iial sa ei saanud susse jalga,
käisid käpakile aiateel.
Mäletan su isemeelset kisa,
meeleheitele see kõiki viis,
süles hoidma pidi ainult isa,
õest sa suuremat ei hoolind siis.
...
Kui sa aitad mulle mantli selga,
kui sa saatma tuled jaamateel,
siis ma otse sinu kasvu pelgan,
õpin nagu võõrastama veel.
Kasvad meheks, sul on suured kavad,
aga mina samaks jääma pean,
sest et mulle elu näitelava
kinkis igavese lapseea.
- Ilmi Kolla, "Vend", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 31
Vanasõnad
- Seitse venda elavad üheskoos rahus, aga kahe vennanaise vahel kasvab sõda.
- Veli oma veli, teng võõras vahel.
- Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene.
- Venna viha lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen.
- Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
