Võõras

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

• Võõrastega magamise põhiprobleem seisneb selles, et nad on võõrad.
  • Dr. Gregory House telesarjas "Dr House", 4. hooaja 10. osa "It's a Wonderful Lie" (2008)

• Ometi võivad uued liigid põliste liikide olukorda ka soodustada, pakkudes neile toitu, luues soodsama elupaiga või täites uues keskkonnas muid vajalikke ja seni puuduvaid rolle. Ent sellisedki seosed võõrliigi ja põlise liigi vahel võivad muuta ökosüsteemi toiduvõrgustikku, paigutada ümber koosluste struktuure ja tuua kaasa evolutsioonilisi muutusi. Just seepärast on võõrliikide uurimisest kasu ka alusteadusele. Kuigi võõrliikide sissetoomine võib olla senisele ökosüsteemile hukatuslik, annab see siiski ainulaadse võimaluse uurida populatsioone, elukooslusi ja evolutsiooni.
  • Lennart Lennuk, "Elu veepiisas" Eesti Loodus, 11/2011

• Võõras hing on põlismets.
  • Anton Tšehhov, "Palat nr 6", tõlkinud Friedebert Tuglas, rmt: "Jutustused", 1979, lk 77

• Hea düstoopia hirmutab kõigepealt seepärast, et ta on nii võõras, ning siis seepärast, et ta on nii tuttav.
  • Aro Velmet, "Vikerkaar loeb. Atwoodi düstoopia teine tulemine" Postimees, 4. september 2020

• [...] oma naise või oma mehe vastu ollakse ikka teistmoodi kui võõrastega suheldes. Üks inimlikke rumalusi ongi see, et võõraste vastu ollakse hea ja helde, omade vastu aga kitsi ja paha. Kas meil on see kunagise orja- ja kehvikupõlve pärandus – vajadus võõraste ees oma kümne küünega kokkukraabitud varaga praalida, seda isegi kergel käel lendu lasta?
  • Raimond Kaugver, "Disko", 1982, lk 160

Ja tulen longuspäisena
taas siia, võõras rõõmudele.
Poon enda aknal käisega,
kui õhtu rohelus on hele.

• Sergei Jessenin, "*** Mind väsitand on kodunurk". Tõlkinud Artur Alliksaar, kogumik "Luuletused", 1970, lk 39

Igaüks juba laule ei tee.
Igaühele antud ei ole
langeda võõraste ette kui ubin puust.

Maailma suurim pihtimus on see,
pihtimus huligaani suust.

• Sergei Jessenin, "Huligaani pihtimus". Tõlkinud August Sang, kogumik "Luuletused", 1970, lk 103-104

Vanasõnad

• Ega võõra silma tule vett.
• Ema piim kosutab, võõras piim kahandab.
• Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb.
• Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas).
• Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi.
• Kutsumata võõrad, teadmata roog.
• Oma ei jäta, võõrast ei võta.
• Oma eit eidekene, võõras eit raisk.
• Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks.
• Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb.
• Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene.
• Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib.
• Ootamata võõras, varumata vara.
• Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal.
• Parem leivakoorukest kodu närida kui võõrsil saia süüa.
• Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib.
• Parem omad aganad kui võõra selge leib.
• Parem omaga läbi saada kui võõralt laenata.
• Sugulased omad, kaup võõras.
• Veli oma veli, teng võõras vahel.
• Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb.
• Võõra leib valus süüa.
• Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla.
• Võõrad teevad, võõrad viivad.
• Võõrad veised ei seisa karjas.
• Võõral laudil leib kõrges.
• Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita.
• Võõras on võlu peres.
• Võõras raha kõrvetab tasku.
• Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas.
• Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka.
• Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva.
• Võõrast nahast kerge kingi lõigata.
• Võõrast veist teised ikka pusklevad.
• Võõrsil hea, kodu veel parem.
• Ära võta võõra vara!
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus

• Albert Camus, "Võõras"