Raquel Salas Rivera

Raquel Salas Rivera, 2019.

Raquel Salas Rivera (sündinud 26. detsembril 1985 Mayagüezis Puerto Ricos) on Puerto Rico luuletaja.

Luule

Kuidas nimetatakse seda, kui hakkad higistama, kirjutades omaenda nime?

Kui lahkusin, ei hoidnud ma mälestusi alles.

Kui lahkusin ja mul veidi parem hakkas,
anti mulle kuupäevad enda ettenäitamiseks.
Kontorisse jõudmiseks pidin kõndima
piki tänavat, mille olid uputanud
koolide kestad, nüüdsed eraparklad,
kord küsides juhatust,
kord kindlalt siin.

Raske on aru saada, kas olin võõras esmalt enda
või võõrliigi jaoks. Sapo concho toodi maale,
et ravida suhkruroogu parasiitidest. Nüüd on ta oma, ooperlik,
seksuaalne, paisetega kaetud. Ta sööb kassitoitu
ning lööb kampa tuvide ja kanadega.

Võõrad, kes siia kolisid, tõid kaasa otseloti,
keda lootsid pidada tühjas farmis.
Nad kössitavad kobaras rünnakualustes linnades.
Neid asunikeks hüüda tähendab tunnistada alalisust.

Kui ma Poseidoni juurest lahkusin, ei tundnud ma ära
maju. Teised jäid maha, et lõpetada
treening või surra operatsiooni-
saalides või nad põgenesid, õgituna
kirikuorelitest ja hirmust.

Aga ma teadsin, et kui tahan leida oma tee
meie vastselt avastatud maailmas,
pean tegema unustamisest harjumuse.
Andestagu vanad jumalad mulle
nende üleelamine.

• Raquel Salas Rivera, "Cenex lahkub Poseidoni juurest" ("Cenex leaves Poseidón", "Cenex deja Poseidón"), Poetry Foundation, algselt ilmunud ajakirjas Poetry, november 2022
  • sapo concho - Peltophryne lemur, Puerto Rico harikärnkonn

transinimesed teavad et iga teisenemine
on nagu visataks tonge
meie lõõtsaveenidesse
mis on tehtud tulekust ja minekust
kodukantidest ja perekondadest
mis on enam-vähem valitud
aga kui sa heidad pommi
ei ole tõlkeid
enneid ega pärasteid

nad heitsid lindi tähistamaks aastapäeva
et kõik töötab
           asjad lähevad täiuslikult
puud ja tuul
luuletustes ikka rahulikud
nagu tuuleiilid või tormid
valge naine pühendab asjad
universaalsetele emadele

melania juhendamisel
salvestab beatriz isabel videosid
kus ta näitab meie suurt perekonda
kõik hea on värssides
kõik on hõivatud aruteluga
kas esindaja x või y
sai meie telefonikõne

aga pommid ei esinda
nad on nagu tuul kui tuul oleks pomm
nad ei helista ega anna sulle teada
et nad tahavad kohvi või müüvad šokolaadibatoone
annetuste eest

• Raquel Salas Rivera, "iga tõlge on teisenemine" ("each translation is a transformation"), Poetry Foundation, algselt ilmunud luulekogus "X-Ex-Exis", University of Arizona Press, 2020

kurat võtku me võitleme neid ja mida te meile andsite

kiriku all mayagüezis on taínode luud
preester teab seda
kõik preestrid

ta ütles võta see pael ja mõõda kiriku mõõdud
ütle mulle kas see on väärt et
purustada usk mõnede kontide pärast'
mida ma nägin kui kõndisin ringi oma paelaga
olid vanad naised palvetamas jumalisa poole
usupisarad tema olevuste pärast
keda moonutas iha
        parandada seda millest ei piisa
nägin pühakute nägusid mõned malbed ja teised
sama suvalised kui karskus
rohkem kui midagi muud nägin kulda julmust

läksin tagasi preestri juurde kui olin piiranud kiriku
paelaga kuriteopaiga
ja bendito ma ei küsinud andestust
ega osanud ma seletada
        vastleitud viha

• Raquel Salas Rivera, "puerto ricos me pärime teie sõjad" ("in puerto rico we inherit your wars"), Poets.org (Academy of American Poets), algselt ilmunud luulekogus "X/Ex/Exis", Bilingual Press, 2018

tiib

mere tiib on laine;
taeva laine on vihm;
vihma sool langeb kui rahe;
ja viha rahe sajab laskudena;

hinge lask on kell;
ajata kell on ballaad;
ballaad mis ei ihka armsamat:
armu mis ei nimeta oma ballaadi.

ratsmeita hobune on see elu;
mere elu on laine;
linnu laine on tiib;
ja vihkamise tiib on sõda;
tuule sõda on torm;
hinge torm, armsam;
kõigi armsam, poeet;
mere poeet, meresõitja;
luuletuse meri, tulevik.

• Raquel Salas Rivera, "luuletuse meri (lisa et näha und tagurpidi)" ("sea of the poem (an annex so we may dream backwards)"), Poets.org (Academy of American Poets), algselt ilmunud luulekogus "before island is volcano", Beacon Press, 2022

lohistamine
                 arreteerimine
                                ootame halvimat

kuid Nina põletab õhku auke
ja me oleme ka tuhk
teisest tulest

• Raquel Salas Rivera, "peñuela'des lüüakse maha aktivistide uksed" ("in peñuelas they knock down activists’ doors"), Poets.org (Academy of American Poets), algselt ilmunud luulekogus "X/Ex/Exis", Bilingual Press, 2018

oleme raevukamad kui sulalumi;
oleme suuremad kui hoiukalmistud:
oleme meeletumad kui kinni jäänud tuul;
oleme suuremad kui jõed meres;
oleme laiemad kui raisatud türanniad;
oleme õrnemad kui juured mullas;
oleme õrnemad kui vihm turbas;
oleme õrnemad kui paduvihma värin;
oleme tugevamad kui ületöötatud aastad;
oleme julgemad kui jälitav ängistus;
oleme kaunimad kui üleüldised kuningriigid;
oleme kuumemad kutid kui unistus heast elust;
oleme rikkamad kui varastatud sadamad;
oleme rohkem piraadid kui föderaalvalitsused;
oleme rohkem õiglust otsivad kui relvis jumalad;
oleme rohkem rohkem kui miinimum
ja rohkem rohkem kui enamik.
oleme saareliselt piisavad.

me ei võlgne kellelegi häbi.

me ei võlgne kellelegi väiksust.

nad räägivad meile terve sajandi
ja viiekordse elu et oleme
väikseimad ülemistest,
et oleme suur osa vähemast
ja liiga vähe enamast,
kuid me oleme rohkem kui nad ütlevad,
rohkem kui nad ette kujutavad
ja rohkem kui tänaseni
oleme kujutlenud.

oleme koduraamatukogud
kogutud andmestreigis
kes igatsevad oma soolestikku
ajaloolisest lihast.

oleme seotud vööde laiuskraad,
maod, kes heidavad maha oma karistava naha,
teevad maakera mõõtmiseks lindi
ja teavad kas maailm suudab
laieneda avades kirste.

oleme see arvutus mis jälgib tänast
ja langeb põhja.

oleme kindlus ilma hispaanlasteta,
rinnakorv millega aegub vana impeerium,
kus nad varem majutasid ristisõdu.

oleme saatuslikud, tähenduslikud,
kaevikute surm
ja valitsuste kes neid õhutavad.

oleme tähtsad ja vägevad rannikul
ja alandlikud mägedes.
korjame kohvi ja istutame seda
hoonetes, mida ehitame,
lastes, keda kasvatame,
ja eksponentsiaalsetes rakendustes
mille lõpetame.

ja kõiges oleme sõltumatud,
isegi meie poorse hirmu kõige koloniseeritumas augus;
isegi panaderías, kus on kõige rohkem reklaame katvaid pabereid;
isegi kui õõnestades öeldakse et oleme vaid saar;
isegi seda oleme teinud üksteisele näkku vaadates,
tsemendiplokke kogudes,
relvastades naabri laoruumi;
isegi kaugelt eemalt oleme need olnud meie,
meie kes läksime postkontorisse
ja saatsime purgid ja patareid.

ära karda seda, mida juba tead.
oleme terve elu kartnud iseennast
samal ajal kui võõrad meid röövivad.
vaata meid. vaata lähemalt.
kas sa ei näe et me oleme
ilu?

• Raquel Salas Rivera, "(puerto rico) iseseisvus" ("the independence (of puerto rico)"), Poets.org (Academy of American Poets), algselt ilmunud portaalis Poets.org, 13.01.2020