Trikoo
Proosa[muuda]
- [Trikoost:] Seda saab kanda praktiliselt iga päev. Paar-kolm aastat tagasi oli trikooplahvatus, nii et see pole esimene hooaeg, kui ta on hitt, aga ta ei kao kusagile. Lisaks on selle suur pluss, et sa ei pea kõhtu sees hoidma!
- Kristina Herodes, intervjuu: "Moeekspert Herodes: õige rannariie paneb keha pjedestaalile", ERR, 09.06.2021
- Enne kui läksime kuhugi gastrollile, käis Moskvast alati komisjon lavastust üle vaatamas. Seoses sellega ei julgenud ka meie keskkomitee ja kultuuriministeerium mind eriti tunnistada, kardeti nagu mingit kurja silma. No mis ma võin rääkida? "Joanna Tentatas" näiteks olid meil muidu valged trikood, aga Moskva komisjoni jaoks pidime valged põlled ette panema. Kui ma "Tuhkatriinuga" diplomit kaitsesin ja komisjoniliikmed nägid, et kõik on kleitides, ohati kergendatult: jumal tänatud, kõigil kleidid seljas, ei olegi trikoodes, anname talle ruttu diplomi ära!
- Mai Murdmaa, intervjuu: Sven Karja, Vangis traditsiooni ja avangardi vahel – Mai Murdmaa, Eesti Ekspress, 3. aprill 2003
- Jete märkas, et Henna näeb suurt vaeva trikoo venitamisega ja läks appi. Henna kirus: "Kuradi kitsas. Tütar andis oma, pidi hästi seljas istuma, aga minu kehavormid küll sellesse soolikasse ei mahu."
- "Mul ka tütre trikoo," sõnas jete ja käsutas Henna püsti. "Seisa sirgelt, ma venitan õlapaela, topi tiss sisse. Nii, nüüd teine õlapael. Ma loen: üks, kaks, kolm ja... tiss sisse."
- "Jumaluke," halas Henna, "õlapaelad pressivad lihasse ja hingatagi on raske."
- Jete takseeris Henna figuuri. "Kannata ära, see-eest on su kõht trimmis. Tütar ütles, et vees annab trikoo järele, noh venib välja." (lk 119)
- Helju Pets, "Klassikokkutulek Kassaris", 2014
Luule[muuda]
Päike väsis, päike loojus,
aga suvepäeva soojus
järvevette jäi.
Paljajalu rannaliival
tume-tumeda trikooga
videvik vaid käis.
- Maimu Linnamägi, "Jaaniööl", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 42