Tseugma

Tseugma on kõnekujund, milles öeldist kasutatakse seoses semantiliselt või süntaktiliselt ebavõrdsete lauseliikmetega.

Proosa

• Belbot kohtasin ühel päeval Naviglio kanalite ääres, üsna Garamondi lähistel. "Vaata aga vaata," märkis ta rõõmsalt, "mu lemmiktemplirüütel! Sain nüüdsama kingiks ühe äraütlemata vana destillaadi. Äkki astute ülalt minu poolt läbi? Mul on papptopse ja vaba pärastlõuna."

"See on tseugma," märkisin ma.

"Ei, hoopis burboon, mis villiti pudelisse vist enne Álamo langemist." (15. ptk)

• Umberto Eco, "Foucault' pendel", tlk Mailis Põld, Tallinn: Varrak, lk 144